31.12.13

Esmabased mõtted

Tavaline päev, mille sisse mahtus paraku küll ka ühe, tõsi, juba ammu ette teada, aga siiski kõigest hoolimata ikkagi ootamatult tulnud kurvastava teadaande teadasaamine. Aga sellest pikemalt siis, kui õige aeg käes on.

Loetud: Vikerkaar 12/2013
Vaadatud: Kapten Ameerika: esimene tasuja (TV3), Kaunitar ja koletis (TV3)

30.12.13

Pühabased mõtted


Tavaline päev, millesse tõi vaheldusrikkust tavapärane külaskäik ema juurde. Mis sama tavapäraselt tähendas ikka taas toekat kõhutäit - jah, jõulupuhused kartulid olid otsa saanud ning neid asendasid hii haruldase piduroa asemel traditsioonilised rahvapärased makaronid, aga muidu oli laud endiselt noist jõulueriroogadest külluslikult kaetud - ja mõistagi ka tublit peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnavihikute kujul. Millest üks andis mulle just selle viimase puuduoleva, et käesoleva aasta vinjetikorjandus (ja eriti sellega kaasnev kolemarujubetüütu kleepimine) lõpule viia ning lisaks tänase kena ja mõnusa sügisilmaga (nojah, on ju detsember, aga mis teha, ilm on sügisene mis sügisene) koduteel tiiru tegemise järel kirjakasti poetatud ümbrikule homme-ülehommeka teine samasugune, küll teisele ristsõnade väljaandjale, järele läkitada.

Loetud: Tuna 4/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Rauaniidist hõbeniidini (ETV), Aastalõpu intervjuu peaministriga (ETV), Star Wars V. Osa V - Impeeriumi vastulöök (TV6)

29.12.13

Laubased mõtted

Selline tavaline eimillegitegemise ning hirmsa ja lohutu vinjetikleepimise päev, mis on üks negatiivsemaid ja jubedamaid muidu mõnusa ja vaimu ergutava ristsõnade lahendamisega kaasnevaid tegevusi.

Loetud: Tuna 4/2013
Vaadatud: Võluhõbe (ETV2), Doctor Who: The Doctor, The Widow and The Wardrobe (BBC Entertainment), Kesköine liharong (TV6)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: jumal lõi inimese, aga edasi on juba kõik enda teha (Postimees, 28.12.2013)

28.12.13

Reedesed mõtted

Juba enam-vähem normaalne päev, kuigi toiduelamuste järgi tundub, et noist jõuluist on raske üle saada - aga et paistab, et ägisedes, ent vapralt sisseaetavad kartulilaarid ja kapsavoorid ja kommimäed ja süldihunnikud ja šokolaadikuhjad ja verivorstipenikoormad siiski kahanevad ega ilmuta märkimisväärseid isetaastumise tundemärke, võib loota, et toituminegi jõuab ehk millalgi ja peagi tagasi argisesse rütmi.

Loetud: Tuna 4/2013
Vaadatud: Tasuja (ETV2), Kaotatud kaup ehk jaht jõuluvanadele (Kanal12)

27.12.13

Neljabased mõtted

Tänane päev hakkas juba tavalisemate sekka liigituma, kuigi koduste toiduvarude ja nende hävitamise tungi järgi otsustades oli endiselt tegu selgelt jõuluga: ei ole vist teist aega, mis tooks koju nii palju ja nii tavalisest erinevaid toite ja värke ning ajendaks ühtlasi kõigi nendega korraga tegelema :-) Muu hulgas sain lõpuks ära maitsta ka enda valmistatud jäätise, mis nüüd, kus valmistamisaegne peavalu on möödas, ei tundunudki enam nii kaheldava väärtusega. Nojah, loomulikult oli mul natuke eriline katseeksemplar ka: valmistatud neljast sordist igaühest pisut - sest valmistamisanum oli just nii suur, et peolauda toimetatud vormidesse mahtus selle sisust enam-vähem täpselt 90 protsenti, nii et jäägid valasin kõik kokku ja seda jäägimassi ma nüüd siis meelalt sisse vohmisingi. Siiski olen ma endiselt kindel, et magususe osas ei ole ma ikka veel seda head tasakaalu leidnud: vähemalt mulle tundusid kõik sordid, nii palju kui neid eristada sai, pisut liiga magusad. See suhkruga ja suhkruta kondenspiima omavaheline ning eriti nende mõlema vahekord lisandiga on nii ääretult habras ja delikaatne ning pisikegi ebakõla mõjutab tugevasti lõplikku maitset. Aga eks tuleb loota, et harjutamine teeb kui mitte meistriks, siis vähemalt ehk kobavaks õpipoisiks või suisa kohmetuks selliks ikka ...

Loetud: Tuna 4/2013
Vaadatud: Alice Imedemaal (Tallinna TV), Unustamatu 2013 (Kanal2), Algus (Kanal2)

26.12.13

Kolmabased ehk jõulubased mõtted

Jõulud jätkusid.

Loetud: Tuna 4/2013
Vaadatud: Percy Jackson ja olümplased: Välguvaras (TV3), Cowboys & Aliens (Pro7), Seeds of Destruction (Universal)

25.12.13

Teisibased ehk jõululaubased mõtted

Eks ta ju muidugi oleks võinud ellu äratada mitte küll kõige varasema (sest need olid ka lume poolest tõsiselt vaesestatud), aga sellise keskmise lapsepõlve aja mälestusi ning olla valge ja vaikselt langevate helbekeste ja tüseda punases vormirõivas mehemüraka ja kõige muu vastava atribuutikaga, selmet olla vihma tibutav, musta-pruunikas ja kena murueidetütrepärjaga haldjakesena kingisaajate nime välja hõikava vennatütrega, aga kui veeta jõululaupäev lähedaste inimeste ringis, ei ole õieti too väline väliste tunnuste nii või naa olemine üldse nii tähtis ja taandub kõige muu, sisemise ülevalguva rahu- ja rahulolutunde ees.

Millist, seda tunnet siis, mõistagi aitasud vaid süvendada ühelt poolt traditsiooniliselt lookas, vaevu koormale vastu pidav jõululaud (võib  - sest kes see teine ju ikka enda saba kergitab kui mitte ise - rõõmuga ära märkida, et kuigi mul oli eile korralik peavalu ja ma kahtlesin, kas mu nagunii napid, et mitte öelda täitsa olemata kokanduslikud võimed selle varjust üldse valla pääsevad, leidsid mu valmistatud, toda jõululauda veel enam looka ajavad kirju koer ja jäätis vähemalt sõnades, aga paistis, et ka suudes päris head vastuvõttu) ja iseenesest mõista ka õige mitu kingipakki igasugu vahvate ja lausa vajalike asjadega.

Viimaste, nende kinkide seas siis, olid domineerival positsioonil kaks liiki. Esiteks mõistagi raamatud, mis saavad ka allpool ära mainitud, aga teiseks tuleb nentida, et nähtavasti eelkõige Facebook, aga võib-olla ka mõned muud sotsiaalse suhtlemise kanalid toimivad eheda võrkturunduse keskkonnana: nähtavasti just seeläbi ja nende kaudu on jõudnud varasemast selgemalt kõigi mu tuttavate ja sugulaste ja kelleni iganes teadmine, et mul on omamoodi erisuhe öökullidega - ja nüüd oligi kingipakkidesse peitu pugenud, et siis mu ootusärevalt põksuva südame saatel ning teadmatusest ja sellega kaasnevast erutusest pisut värisevate käte all pakendikihi alt vabanedes silma ja vaimu ja hinge rõõmustada, õige paras hulk igasuguseid öökulle, olgu ripatsite või kettide või või tasside või suisa helisevate-kõlisevate kellukeste kujul. Mille üle ma otse loomulikult ainult rõõmustada võisin. Aga olgu siis pika jutu lühikeseks kokkuvõtteks ära mainitud ka kingipakkidesse poetatud raamatud:


Valik kodusest öökullistikust Issanda aasta kahe tuhande kolmeteistkümnenda jõulude ajal
(Pildi kvaliteet: täpselt esimesejõulupühapuhune)


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vahva sõdur Švejk (Kanal2)

24.12.13

Esmabased mõtted

Päev, millesse mahtus tavapärase teotsemise kõrval ka nii ühe, võimalik, et sel kalendriaastal viimase, artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks kui ka väljaskäik eesmärgiga külastada elukohalähedast superhüpergigamegakaubanduskeskust, et varustada end mitmesuguste vajalike esemetega äraütlemata suurel kiirusel lähenevaks jõuluks, kui ka, iseenesest mõista, hilisem kibekähkune sahmerdamine, et osast neist superhüpergigamegakaubanduskeskusest hangitud esemetest samuse jõulu puhuks midagi vajalikku ja maitsvat valmistada. Kui eilsel väljaskäigul võis nautida sellist kena Inglise talveilma, siis tänaseks oli ilmataat otsustanud võtta sammukese tagasi ja väljas valitses tore Eesti (hilis)sügis. Nojah, võib-olla selles mõttes mitte nii tore, et mulle just hirmus väga ei meeldi, kui igal pool muudkui pori lirtsub ja lärtsub ja on, aga leebe tuuleke ja mõnus vihmapladin kompenseerisid selle tundevajaku päris kenasti ja tõid hinge just sellise, kas nüüd päris jõululiku, aga ikka tarvilise rahu- ja hääoluvirvenduse.


Loetud: Tuna 4/2013
Vaadatud: : Jüri Üdi klubi (ETV2), Intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega (ETV)

23.12.13

Pühabased mõtted

Nagu ikka, tõi tänasesse pühapäeva vaheldusrikkust väljaskäik eesmärgiga visiteerida ema. . Kui vahepeal paistis väljas juba midagi Eesti talve moodi olevat, siis tänaseks oli see taandunud ja väljas valitses selline armas Inglise talve moodi toode: ei mingit lund, pisut nätsket pori, veidi leebet tuulekest ja nii edasi. Otsekui meeldetuletus, et Eesti on ikka mereriik ja siin miskist räiget kõledust pole nagu kuskil kaugel mandrisüdames, Jakuutias näituseks või nii. (Kuigi tuleb muidugi öelda, et Eesti tundub sageli selles mõttes olevat palju suurem maa kui mingi Jakuutia või miski, sest siin võib kergesti olla nii, et ühes maa otsas on kena Inglise talv, samal ajal kui teises otsas üritab kale pakane järelejätmatult vähemalt ühelt varbalt küünt ära kaksata ja tahaks rohkemgi ...)

Igatahes ema külastamine tähendas, samuti täiesti traditsiooniliselt, igati korralikku kõhutäit - täna nii imelist ja tegelikult lõpuni päris mitte kokkusobivat kooslust taldrikul nagu tatrapuder ja makaronid, mõlemad muidugi tublisti lihaollusega tembitud - ja mõistagi ka tublit peatäit, seda viimast loomulikult ikka ristsõnavihikute kujul, mille seas oli täna ka pisut rohkem peamurdmist ja ajukraksamist nõudev Meistriristik.

Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: J. Puhk ja pojad (ETV), Lumekuninganna (TNT Film), Star Wars: Osa IV - uus lootus (TV6)

22.12.13

Laubased mõtted

Tänasesse unisevõitu ametlikutalvehakupäeva tõi pisut elevust õhtupoolikule langenud jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste finaal, kus vastamisi läksid niigi kõikvõimalikke tiitleid võitnud ja nüüd seda viimast jahtiv Müncheni Bayern ning turniiri suurüllataja, korraldajamaa Maroko meister Casablanca Raja, kes teatavasti ei pääsenud oma konföderatsioonis viimati isegi mitte põhiturniirile, aga ometi suutis nüüd teiste konföderatsioonide kullasäras võitjad tõhusalt välja lülitada.

Kuigi Raja võit Lõuna-Ameerika konföderatsiooni meistri Atlético Mineiro üle oli ülimalt hämmastav ja tekitas igasugu mõtteid, ei uskunud siiski vaevalt keegi peale nende enda ja teiste marokolaste, et nad ka finaalis nii võimsa vastase vastu suudavad sama edukalt mängida. Ja need mitteuskujad ei eksinud: tulemuseks jäi 2:0 Bayerni kasuks. Siiski tuleb öelda, et Bayerni poolt vaadates poleks see palju suurem saanudki olla, samal ajal kui Raja poolt vaadates ei oleks võimatu olnud ka kaks või isegi kolm väravat saada ja ehk isegi viiki mängida (mis oleks tähendanud edasiminekut penaltite ja seega täiesti ennustamatu tulemuse peale, kus ehk, aga ka ainult ehk sakslaste puurivahil Neueril oleks olnud mõningane eelis).

Päris kiiresti tulnud avavärav ning sellele samuti suhteliselt kiiresti järgnenud teinegi lõid Raja mängu esimesel poolajal veidi segi ja muutsid pisut kahvatuks, nii et suur osa mängust käiski nende poolel, aga teiseks poolajaks olid nad end nii palju kogunud, et tekitasid Bayernile tõsist peavalu, pannes oma väravaesise üsna kindlalt kinni ja suutes õige mitmel korral ohtlikult vastase värava all tegutseda (nagu öeldud, ei oleks midagi imestada olnud, kui nad oleksidki suutnud kaks või isegi kolm väravat lüüa). Nii et kui esimese poolaja lõpus tundus, et mäng läheb igavaks kätte ära, siis teine poolaeg tõi elavust tublisti tagasi.

Aga noh, klassivahe oli samas ka päris selgelt näha, eriti söödumängus, ja nii võis Bayern lisada järjekordse trofee oma riiulitele, kus niigi ruumi juba vaat et nappima kipub - viimase aastaga on nad võitnud peaaegu kõik, mida üldse ühel klubil võita annab, ainsaks erandiks Saksamaa enda superkarikast ilmajäämine (aga selle said nad aasta varem, nii et seegi on neil olemas, kuigi mitte viimasest ülihooajast). Ja kui praegust hooaega vaadata, siis ei oleks midagi imestada, kui Bayern suudaks ka seekord sama võimsalt esineda: Bundesligas on nad poole hooaja peale päris kindlalt juhtimas, kodustel karikavõistlustel ei ole neid samuti seni kaotus tabanud (ja veerandfinaalivastane lubab oletada, et ei taba ka järgmises mängus), Euroopa meistrite liigas jõudsid nad ka kenasti edasi ja kuigi järgmine vastane on eeldatavalt küllalt tugev (Arsenal), siis ei imestaks sugugi, kui nad ka seal taas suudavad vähemalt finaali jõuda. Aga hooaeg kui selline on muidugi veel noor, eks näeb, kas nad suudavad sääl pilvekõrgustes lõpuni välja püsida või kukuvad nad siiski mõnest rebendist läbi, kust päikesekiir hoopis kellele teise palet pääseb silitama ...

Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: ENSV (ETV), Doctor Who (BBC Entertainment), Harry Potter ja surma vägised - 1. osa (Kanal2), jalgpalliklubide MMi finaal: Müncheni Bayern - Casablanca Raja (Eurosport2)

20.12.13

Neljabased mõtted

Tänasele muidu üsna tavapärasele tõlkimislõuendile vedis pisut vaheldusrikkama värvitriibu üks väljaskäik sihiga teiseks külastada elukohajärgset suuremat universaalmagasini koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja esiteks astuda sellesamuse universaalmagasini välisseina ääres asuva postiautomaadi juurde, kus mind ootas ees lausa kaks raamatupakki (jah, tavapärase pakikese asemel tuleb kindlasti öelda pakk, sest mõlemas pakis oli küll ainult üks, aga see-eest kopsakas ja kaalukas ühik), üks ise tellitud (või noh, kuivõrd see raamatuklubide värk nüüd tellimine on, pigem tuleb seal rähelda selle nimel, et mitte tellida :-) ), teine kogemata kombel, küll ilmutatud suurte teadmiste eest, aga siiski vaid fortuunajumalatari soosingust saadud, mis mõlemad olgu ka siin ära nimetatud:



Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Elas kord ... (Fox)

19.12.13

Kolmabased mõtted

Tänasessegi päeva mahtus pisut tegelemist Mageiaga, muidugi eelkõige põhjusel, et nii lõppväljalaske ilmumine kui ka eriti tõlgete külmutamise tähtaeg hakkavad lähedale, viimane lausa ohtlikult lähedale jõudma. Õieti küll tõlkimise kui sellisega ma palju ei tegelenudki, vaid õige pisut sai kohendatud paari tõlget (mille puhul pole hirmus hullu ka siis, kui need ei jõuagi lõppväljalaskesse sisse), peamiselt aga varustatud uute ekraanipiltidega Mageia juhtimiskeskuse käsiraamatut. (Huvilised võivad, nagu ikka, näha eelvaadet dokumentatsioonimeeskonna "liivakastis" aadressil docteam.mageia.nl.). Küll aga jõudsin nii kaugele, et proovisin järele mõne päeva eest ilmavalgust näinud teise beetaväljalaske, millisest kogemusest kirjutasin ka põgusa ülevaate.

Õhtupoolikul võis aga teleri vahendusel jälgida nauditavat jalgpalli klubide maailmameistrivõistluste poolfinaalis, kus vastamisi olid turniiri suurüllataja, korraldajamaa meister Casablanca Raja, kes ei pääsenud viimati oma konföderatsioonis isegi põhiturniirile, aga suutis nüüd eelnevalt välja lülitada Okeaania konföderatsiooni võitja Aucklandi City ja Põhja-Ameerika konföderatsiooni mitmekordse võitja Monterrey, ning Lõuna-Ameerika konföderatsiooni äärmiselt tihedas sõelas end esikohale võidelnud Atlético Mineiro. Erinevalt esimesest on viimases küllaga igasugu staare, eelkõige mõistagi Ronaldinho, aga teisigi.

Sestap oli vähe alust eeldada, et Raja edulugu võiks ka sellise vastasega silmitsi ja kokku sattudes jätkuda. Ja ometi olid just nemad need, kes lõid esimese värava! Seda väga pingelise mängu järel, milles mõlemal oli mitu head kasutamata jäänud võimalust. Tõsi, Ronaldinho hiilgav karistuslöök pani peagi viigi kehtima ning tundus, et pigem võib mäng lõppeda ikkagi lõunaameeriklaste võiduga, aga siis tuli kohtuniku tublisti vaieldav otsus määrata marokolaste kasuks penalti, mille nad ka kindlalt sisse lõid. Mille järel brasiillaste torm ja tung vastase värava suunas aina tugevnes, paraku lausa nii võimsalt, et neil jäi tagant küllaltki hõredaks ja nii võisid Raja mehed paar viivu enne lõpuvile kõlamist vormistada seisuks 3:1.

Arvata on, et kui ise poleks näinud, siis poleks uskunud, et niisugune tulemus üldse võimalik on. Ja kuigi ma olen endiselt kindel, et finaalis võidab Müncheni Bayern, ei saa neil küllap sugugi lihtne olema niisugusest edust tiivustatud meeskonda, keda pealegi toetavad koduseinad, sama kindlalt võita, nagu nad suutsid üle olla Aasia parimast klubist Guangzhou Evergande'ist.


Loetud: Imeline Ajalugu 12/2013
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Ajavaod. Ärimehed: Telefonid Tartust (ETV), jalgpalliklubide MM: Al-Ahly - Monterrey (Eurosport2), jalgpalliklubide MM: Casablanca Raja - Atlético Mineiro (Eurosport2)

18.12.13

Mageia 4 Beta 2 väljas



Vabandus: lubatud kirjatükk Beta 1 kohta jäi paraku olemata, nii et allpool mainitud uuendused puudutavad nii Beta 1 kui ka Beta 2, aga võib siiski öelda, et märkimisväärsem osa uuendustest võrreldes kolmanda alfaväljalaskega tuligi sisse alles Beta 2-s, nii et ehk pole ühe beetaväljalaske tutvustamise vahelejäämine kõige hullem.



Möödunud laupäeval ilmavalgust näinud tulevase Mageia 4 teine beetaväljaanne tõi kaasa mitmeid huvitavaid uuendusi, osad teretulnud, teised ehk ka, aga veidi vähe viimistletud veel, võib-olla. Olgu need ka kohe ära öeldud. Kindlasti on äärmiselt positiivne see, et Firefox avaneb nüüd kohe algusest peale eestikeelsena ning avatav lehekülg on Mageia kogukonna eestikeelne variant, mitte ei pea enam hulkuma brauseri menüüdes ja vastavaid laiendusi käsitsi sisse lülitama.

Teine silmatorkav uuendus on Mageia tööriistade (see tähendab peamiselt Mageia juhtimiskeskuse vahendusel, aga ka mõnede sagedamini autonoomsemalt kasutatavate (näiteks tarkvara paigaldamise rakendus Rpmdrake või Mageia uuendamise aplett) tööriistade) üleviimine GTK2 pealt GTK3 peale. Need viimased kaks mõistet, GTK2 ja GTK3, ei pruugi paljudele midagi öelda, aga kui hästi lihtsustatult võrrelda, siis võib seda vahet ehk võrrelda GNOME 2 ja GNOME 3 vahega. Sõnaga, välimuselt on üldiselt GTK3 asjad enamasti "ilusamad" (kuigi muidugi, ilu on igaühe silmis) ja väidetavalt võimaldavat arendajatel palju vahvamaid asju pakkuda. Nüüd siis ka Mageia arendajatel. Paraku on see üleminek esialgu teatavate puudustega, nii mõnegi tööriista juures võib kohata imelikke asju, mis on kas seletatavad samuse ülemineku ebatäielikkusega või siis tulid selle tõttu esile (näiteks tarkvara paigaldamise rakenduse Rpmdrake kohati visuaalselt jahmatama panev käitumine). Sellest ei tohiks siiski lasta end päris ära ehmatada, sest kõigi selliste anomaaliate parandamisega tegeldakse aktiivselt.

Samuti võib silma torgata see, et nende Mageia tööriistade puhul, mis nõuavad kasutamiseks administraatori õigusi, on noid õigusi päriv dialoog nüüd pisut teistsugune. Selle taga seisab, kui tehniline olla, üleminek vanamoelise usermode'i pealt uuema polkit'i peale. Peale teatava visuaalse erinemise kasutaja seisukohalt märkimisväärset vahet siiski pole. Ometi, kas sel või mõnel muul põhjusel võib esineda probleem, et mõni Mageia tööriist ei käivitu, kui klõpsata selle ikoonile kiirkäivitusribal või valida see menüüst. Sel juhul aitab sama tööriista käivitamine käsurealt (olulisemad käsud on arvatavasti rpmdrake ja mcc, esimene tarkvara paigaldaja, teine terve Mageia juhtimiskeskuse avamiseks).

Veidi väiksema silmatorkavusega uuenduste all võib ära mainida näiteks seda, et kellaajaga tegelev tööriist drakclock kasutab nüüd senise ajaserveriteenuse ntp asemel teenust chrony, ja et heli seadistamisega tegelev tööriist draksound ei paku enam võimalust kasutada ALSA draiverite asemel ürgse OSS-i omi (õieti ei saanud seda, kui ma õigesti aru olen saanud, juba tükk aega teha, aga visuaalselt oli selline võimalus endiselt pakkumisel).

MageiaWelcome eesti keeles

Kindlasti tasuks ka ära märkida, et Mageia eestikeelne tõlge on saanud lihvi, täpsemalt peaks nüüd taas kõik Mageia tööriistad olema täielikult tõlgitud (või vähemalt nii täielikult, kui see on võimalik). Tõsi, see ei pruugi päris igal pool veel kajastuda sõltuvalt sellest, millisel hetkel valmis tõlge ja millisel hetkel pakendati vastav tööriist. Küll on nüüdseks tõlgitav ja ka tõlgitud uustulnukatele (aga muidugi ka teistele) mõeldud avaaken MageiaWelcome. Tõsi, kuigi see peaks kõigi eelduste kohaselt ilmuma alati, kui Mageia esimest korda käivitatakse (või ka järgmistel kordadel, kui mitte eemaldada linnukest, mis seda lubab), leidsin ma, et praegu veel seda siiski niimoodi automaatselt ei käivitata ja seda tuleb ise menüüst otsida ning käima panna. Aga küllap seegi probleem lahendatakse enne lõplikku väljalaset.

Küllap väärib tähelepanu seegi, et paigaldamise ajal on pisut uuendatud seda ekraani, kus saab valida, mida ja kuidas paigaldada (eeldusel, et eelmisel ekraanil ei ole valitud KDE ega GNOME, vaid "Kohandatud"). Muu hulgas on lisandunud uute töökeskkondadena Cinnamon ja MATE (mõlemad GNOMEst välja kasvanud, aga sellest mõnevõrra erinevad).

Uute töökeskkondade valimise võimalus

Lõpetuseks võib kirja panna, nagu ikka, tarkvara uued versioonid:

  • kernel 3.12.3
  • X.org server 1.14.4
  • KDE 4.11.3
  • GNOME 3.10.1
  • LibreOffice 4.1.3.2


Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Teisibased mõtted

Tänase päeva peamine eristaja teistest oli üks väljaskäik eesmärgiga korraga osaleda uue õigekeelsussõnaraamatu esitlusel kui ka seesamune sõnaraamat endale hankida (või õigemini, lihtsalt kätte saada, kuivõrd see oli mul nagunii ette tellitud). Käik sisaldas hulk uut ja huvitavat mu jaoks: esiteks polnud ma Eesti keele instituudi majas enam oma veerand sajandit käinud (viimati EHIs õppimise ajal, kui mõnedki loengud just seal toimusid - toona oli see asutus veel küll Keele ja kirjanduse instituudi nime all), aga ega seal palju ei tundunudki muutunud olevat, maja oli ikka sama koha peal, trepidki olid samasugused ja ruumid ka, küllap vahepeal remonti saanud, aga ei mäletamist mööda palju teistsugused. Teine pisut üllatav tõdemus oli teada saada, et Roosikrantsi tänavalt saab endiselt Vabaduse platsile ka maa alt: mul oli miskipärast olnud tunne, et pärast toda suurt remonti, mil platsile praegune välimus ja sisu anti, kadus ka too kuulus tunnel, aga nagu selgus, oli see ääretult ekslik tunne. Nojah, tunneli ustel oli küll teade, et see pole enam ööpäevaringselt kasutatav, aga võib-olla see ongi hea, ei pea pimedal ajal kerra tõmbunud kodutute vahel teed kobama (see on nüüd mälestuspilt ajast, mil tunnelid olid valgustatud parimal juhul mõne seasilmakesega ja kogu aeg avatud, millisel mälupildil tänapäeval mõistagi naljalt rohkem kohta polegi kui vaid mälestustes).

Esitlusele oli kogunenud päris palju inimesi, sealhulgas ka mitme ajakirjanduskanali esindajaid oma kaamerate ja muu sellisega (kindlasti ETV ja Delfi, küllap veel nii mõnedki, keda ma lihtsalt ära ei tundnud). Ja igasugu pidulikkust, kaasa arvatud esitlusejärgne vastuvõtt lookas lauaga, jagus mõistagi samuti. Kui neist pidukõnedest midagi välja noppida oli peale ilusate ja südantsoojendavate sõnade, siis ehk esiteks seda, et tuleb järgmine ÕS 2018. aastal, mis on ühtaegu Eesti Vabariigi ja õigekeelsussõnaraamatu ümmarguse juubeli aasta, teiseks seda, et koostajad vabandasid juba ette oma suure koormuse pärast ja vaid lootsid, et sõnaraamat on tulnud täpselt nii hea, kui see oli kavandatud ja soovitud, ja kolmandaks seda, et pidukõnede aeg oli täna, edasi tuleb aga leppida peamiselt sellega, et tegevusse asuvad kõiksugu kriitikud. Kelle seas on nii neid, kes keele vähegi normimisele üldse täieliselt vastu seisavad, kui ka neid, kes on äärmiselt rahulolematud ühe või teise normitud asjaga.

Neid viimaseid on muidugi alati - ja pole üldse tähtis, et ÕS vaid sedastab selle, mida Emakeele Seltsi keeletoimkond (mis nii palju kui seda üldse on või olla saab, on Eesti "keeleparlament" ja "keelevalitsus" üheskoos) on juba aastate eest otsustanud ja heaks pidanud, ikka tuleb järjekordne turmtuli, kui keegi jälle tunneb, et midagi äraütlemata kallist ja südamelähedast on "ära võetud". Nagu pole tähtis seegi, et ÕSi koostajad ja muudki keelekorraldusega tegelejad järjepanu kordavad, et mis tahes muutusega ei võeta midagi ära, vaid pigem pannakse juurde - lähtudes põhimõttest, et isegi uue normi olemasolul ei ole vana normi kasutamine kuidagi vale ega ekslik.

Ma tegelikult usun, et niisugused vastuseisud tulevikus kahanevad, eriti kui õigekeelsussõnaraamat kolib esijoones veebi, kus seda ka jooksvalt muutma hakatakse, ning paberväljaandeid üllitatakse suhteliselt regulaarse ajavahemiku tagant (kui muidugi pisut kaugemas tulevikus nende järele üldse vajadust tuntakse - praegu veel, paistab, tuntakse, sest nagu pidukõnedes öeldi, olevat juba ainuüksi ettetellijaid olnud üle 2000, mis on tänapäeva Eestis mitteilukirjandusliku raamatu kohta ikka väga võimas saavutus). Sest mulle tundub, et suuresti on kõikvõimaliku tõrksuse taga järjekordne kurb "Nõukogude pärand", täpsemalt asjaolu, et toona üritati kangesti keelt jäikadesse normidesse suruda, eelistatult üks kord ja igavesti. Nii ilmusid ka õigekeelsussõnaraamatud väga pika ajavahemiku järel (1937. aastal valminule tuli järg alles 1960. aastal, sellele omakorda alles 1976. aastal ja sellele omakorda alles 1999. aastal - pärast seda on aga ilmumisgraafik tihenenud: järgmine 2006. aastal ja viimane siis nüüd, 2013. aastal). Nii tekkisidki sõna otseses mõttes põlvkonnad, kellele juurutati üks kindel ja eksimatu keelekäsitus sisse ja kes mõistagi seetõttu olid ja on äärmiselt rahulolematud, kui midagi juurdunud arusaamadest vähegi erineb.

Eks ma heitsin ka sõnaraamatusse endasse pilgu sisse ja kuigi ma püüdsin teha enda lemmiktrikki, avada raamatu suvalisest kohast ja leida sealt viga, siis selle raamatuga see ei õnnestunud.  Ma ei ole kindel, kas see on raamat, mille ma ka läbi loen, võimalik, et ta jääbki vaid praktiliseks kasutamiseks nagu paljud teisedki sõnaraamatud, nii et ma pole kindel, kas minult selle kohta mingit arvustuselaadset asja kunagi tuleb. Üks asi torkas küll silma, nimelt see, et taas on muudetud muuttüüpide süsteemi. Ma ei ole päris kindel, aga ma usun, et isegi juba minu eluajal on seda süsteemi oma neli-viis korda muudetud, rääkimata sellest, et see on eri kohtades seniajani mõnevõrra erinev (näiteks "Eesti keele käsiraamatus" on, küll nähtavasti põhjendatult, omajagu teistsugune süsteem). Iseenesest pole see muidugi oluline, sest muuttüüpe ja -kondi ei lähe ju tegelikult "tavalisel" inimesel üldse vaja rohkem kui ehk kahtluse korral toe leidmiseks, et seda või teist sõna käänatakse või pööratakse just nii. Aga päris põnev oleks lugeda uurimust, kuidas muuttüüpideks jagamine on ajas muutunud ja milliste põhjendustega. Praegune süsteem tundub olevat selline inkrementaalne: hulk varem eraldi olnud tüüpe on koondatud ühe tüübi erivormideks. Vähemalt selline oli esmamulje ja pähe vopsanud seletus muuttüüpide arvu vähenemisele.


Loetud: Imeline Ajalugu 12/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), jalgpalliklubide MM: Guangzhou Evergrande - Müncheni Bayern (Eurosport2):, Barbar Conan (TV3)

17.12.13

Esmabased mõtted

Üle mõne aja võis täna jälle öelda üsna tõele vastavalt, et tegu oli tavalise tööpäevaga. Nojah, kuivõrd see pärast eilset seltskondlikku üritust muidugi üldse võimalik oli, aga siiski: suure osa päevast kulutasin tõlkimisele Akadeemia hüvanguks. Kuigi, nagu sellisel lõdvemal ajal ikka, oli mõistagi ka kõikvõimalikke muid asju, millega pead ja vaimu murda. Eks ta ole, nagu ütlevad klassikud.

Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: Star Wars: osa 3 - Sithi kättemaks (TV6), Välisilm (ETV), Rahamehed (ETV)

16.12.13

Pühabased mõtted

Peamiselt kodunt eemal viibimise päev. Alustas seda eemalviibimist traditsiooniline külastus ema juurde, seekord pisut varasemal ajal, et nood teised asjad ka päeva sisse ära mahuks. Juba teekond ise oli vaimustav: vahepeal oli järsku lumi maha tulnud ja ilmgi kenasti jahedaks läinud. Ja varasem algus ei tähendanud sugugi, et oleks puudunud tavapäraselt kosutav kõhutäis ja loomulikult ka korralik peatäis, seda viimast siis ikka taas ristsõnavihikute kujul. Lumeilm kuidagi soodustas nähtavasti jõulumeeleolu teket ja püsimist, olgu siis tegu pohlamoosiga toidukõrvaseks või jõuluste ristsõnadega.

Igatahes, vaevalt ema juurest koju tagasi jõudnud, seisis ees uus väljaminek, sedakorda ühele väikesele seltskondlikule üritusele. Mille kohta siin diskreetsuse ja privaatsuse ja igasugu muudel sarnastel kaalutlustel midagi pikemat ütlema ei hakka peale selle, et see oli igati vahva ja tore ja lõbus.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

15.12.13

Laubased mõtted

Tasakesi juba taastumise päev: ikka veel kulges teine uniselt ja väsinult, aga võtsin end siiski nii palju kokku, et vaatasin ühele järgmisele pisut suuremale tööle otsa, milleks on pikem artikkel Akadeemia hüvanguks (mis on kahetsusväärselt kaua laagerdunud nagunii).

Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2), maailma jalgpalliklubide karikas: Monterrey - Casablanca Raja (Eurosport2), maailma jalgpalliklubide karikas: Guangzhou Evergrande - Al-Ahly (Eurosport2)

13.12.13

Neljabased mõtted

Täna lõid siis viimaste kuude räiged pingutused lõpuks end väsimuse kujul korralikult välja: suurem osa ajast selle ja eelmise sissekande vahel möödus magades. Siiski võib nii palju öelda, et eile mainitud Mageia litsents läbiski põgusa kõrvalpilgulise üle- ja läbivaatuse ning on nüüd kõigile avalikult näha siin (rääkimata sellest, et seda peaksid mõistagi nägema ka kõik, kes paari kuu pärast asuvad õhinal ja särasilmi tuliuut Mageia 4 paigaldama).


Loetud: Oma Keel 2/2013
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Elas kord ... (Fox)

12.12.13

Kolmabased mõtted

Selline lihtne ja rahulik päev, mida täitis peagu terves ulatuses pühendumine vaba tarkvara tõlkimisele, mille objektiks oli endiselt Mageia. Nüüd peaks olema võimalik öelda, et ma olen enda poolt teinud vist küll kõik, et Mageia 4 võiks olla maksimaalselt eestikeelne, isegi võib-olla eestikeelsem kui Mageia 3. Tänase päeva panuseks olid nii paigaldusaegsed abitekstid (kuhu oli vahepeal üks pisuke jupp juurde ilmunud) kui ka Mageia juhtimiskeskuse käsiraamat, mida on vahepeale ajaga tublisti, lausa päris tublisti täiendatud. Ja mul tuli isegi hull mõte ära tõlkida Mageia litsents, seesama tekst, mida näeb peagu kohe paigaldamise algul ja kus senini ilutses pealiskiri, et see on segaduste vältimiseks tõlkimata ehk originaalkeeles. Loodetavasti vajalikud ja teadlikud inimesed abistavad mind pisut, olgu siis tõlke kohendamisega või vähemalt heakskiitva õlalepatsutusega, nii et tulevane Mageia 4 paigaldaja ei pea enam tingimata inglise keeles pingutama ja ponnistama litsentsilepingut lugeda, vaid võib selle sisuga tutvuda ka emakeeles. Kui nüüd kõrvale jätta veebis näidatavale dokumentatsioonile (mis hõlmab nii paigaldusabi kui ka juhtimiskeskuse käsiraamatut) lisatavad "tõlgitud" pildid (aga nendega on suhteliselt palju aega veel, vähemalt distributsiooni enda väljatulekuni (loodetavasti) veebruari algul), ei olegi jah, võib öelda, Mageia juures õieti rohkem midagi tõlkida. Nii et arvatavasti õnnestub peagi pääseda ka KDE kallale, mis on samamoodi pikalt hooletuses ja unarul olnud.


Loetud: Akadeemia 12/2013
Vaadatud: Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne (ETV2), maailma jalgpalliklubide karikas: Casablanca Raja - Aucklandi City (Eurosport2), jalgpalli Euroopa meistrite liiga: Milan - Amsterdami Ajax (TV6)

11.12.13

Teisibased mõtted

Peamiselt igasugu väljaminekuid, nii otsesemaid kui kaudsemaid, sisaldanud päev, mis algas väljaminekuga kodunt, et jõuda Rahvusraamatukogusse, kus parajasti käib suur raamatute jõululaat (mis mõistagi tähendas samuti väljaminekuid, nüüd juba neid teistsuguseid). Ent veel enne seda, kui asuda uudistama raamatulette, astusin läbi raamatukogu enda infopunktist, kus mind pidi ees ootama auhind veebiviktoriini "Olen Euroopa kodanik ja tean, et ..." auhind. Nagu juba varem öeldud, peaauhinda ma ei saanud, aga see-eest lohutusauhinna küll, milleks oli Regio kaart "Vee-Eesti". Aga kotikesse oli puistatud rohkelt muudki nänni, osaliselt praktilist, näituseks pastapliiats või joonlaud või lutsukommid. rääkimata juba täiesti vapustavast "stressipallist" :-) osaliselt ka sellist (euro)propagandistlikku, näituseks rinnamärk.

Euroopa-teemalise veebiviktoriini auhinnad

Aga siis oli ka aeg asuda raamatulette uudistama. Väljas oli mõistagi üsna tavapärane valik Eesti kirjastusi ehk suurem osa neist, kelle toodangu vähemalt mulle üldse huvi võiks pakkuda. Kuigi avastasin ka täiesti uue osaleja, kelleks oli suureks rõõmuks kodukandis Türil tegutsev Saara kirjastus (ei tohi vist öelda, et selle letilt hankis mu ema, kellega ma koos seda raamatutuuri tegin, mulle ühe kingituse, äärmiselt väärt raamatu (tõsi, küll mitte selle kirjastuse väljaande, kuigi kirjastus seda - õnneks - edasi müüs) - aga jäägu sellest kõnelemine ajale, mil see ka päriselt mu kätte jõuab). Sai ka pisut juttu aetud kirjastuse esindajaga ja igatahes on maru vahva, et kaugeltki kõik väljaandjad ei pea vajalikuks end pealinna või mõnda muude suuremasse keskusse sobitada, vaid et niisugust tegevust jagub ka väiksematesse kohtadesse.

Kui veel üks üldine tähelepanek kirja panna, siis on mõneti kurb, et viimastel aastatel on kuidagi raamatuid, vähemalt neid, mida nagu endale tahaks, väheks jäänud. See on täiesti subjektiivne tunne, ma isegi ei taha vaadata statistikat, kas raamatutoodang on langenud või mitte, aga mulle tundub, et viimati oli vist 2009. aasta selline, kus mul samusel raamatulaadal käies oli tunne, et väärt kirjandust on rohkem, kui ka parima tahtmise juures jõuaksin hankida. Mis muudugi ei tähenda, et samust väärt kirjandust jätkuvalt ei ilmuks ja et ma poleks täna oma raamatukotti korralikult täis saanud, mille kinnituseks olgu ka siin ära märgitud, milliseid puittoodete esindajad sinna siis lõpuks jõudsid:




Õnnelikult raamatu- ja euronännipagasiga koju jõudnud, tuli peagu kohe ka aeg uuesti välja minna, nüüd juba sootuks linna teise otsa või lausa teise linna, nagu ilmselt mõned meeleldi ütleksid. Nimelt ootas ees Nõmme mälumängu selle aasta viimane voor. Milles meil läks seekord üsna hästi: ametlik tulemus oli küll 6.-8. koha jagamine, aga kui esikoha omanik välja jätta, siis oli esikümme vist nii viie-kuue punkti sees ehk teisisõnu konkurents oli nii tihe, et juba vaid ühe küsimusega eksimine või mitteeksimine võis kohta väga oluliselt mõjutada. Aga mis peamine, endal oli tunne tunduvalt parem kui eelmise mängu järel: kui tookord oli tunne, nagu oleks pidevalt mingit okastraati järanud ja vastused ei tahtnud kuidagi tulla ega tulla, siis täna oli meeleolu sootuks teine ning mitu küsimust suutsime ära vastata ka õigupoolest ilma kindlalt teadmata, omavahel ägedalt arutades ja loogiliselt tuletades, sellised töövõiduvastused.


Loetud: [digi] detsember 2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchesteri United - Donetski Šahtar (TV6)

10.12.13

Esmabased mõtted

Päev. mille peamiselt täitis artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks, aga selle kõrval müriaad igasugu pisiasjandusi, sest reegel on, et kui arvad, et nüüd on lõpuks ometi käes küllalt palju vaba aega, et tegelda sellega, mis meelt mööda ja mõnus, siis tulevad tagasi kõik need pisikesed asjad, mille tegemise kiirel ajal tagaplaanile ja edasi lükkasid, ning üritavad igapäevaste askeldustega kombineerudes ja mesti lüües sulle lausa kambaka korraldada ...


Loetud: [digi] detsember 2013
Vaadatud: Paladiin 2: draakonitapja kroon (TV6), Välisilm (ETV), Egiptus teelahkmel (ETV), Laenatud aeg (TV3)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: Ukraina piin ja Euroopa häbi (Postimees, 09.12.2013)

9.12.13

Pühabased mõtted

Päevake, mis möödus peamiselt kolme tähe all: mittemidagitegemine, traditsiooniline külastuskäik ema juurde ja alustamine ühe uue artiklitõlkega Diplomaatia hüvanguks. Et mul eilne päev väljaskäimise ja isegi väljavaatamise mõttes täitsa vahele jäi, siis oli pisut ehmatavgi, aga samas mõnus avastada, et äkitselt oli maa senise libepori asemel kattunud valge suhtkoht kõva olluskattega - üldse tekitas jalutuskäik tunde otsekui oleks käes harras jõuluõhtu: maa on valgetkarva, taevast langeb tasa-tasa juurde helbeke.teinegi, puud on helehärmas, kõikjal vilgub ja sirab igasugu tulukesi, koerad hauguvad aeglaselt, just selline jõululaubaõhtu või suisa jõulupäeva meeleolu.

Ema juures käimine tähendas mõistagi, nagu ikka, kopsakat kõhutäit, sealjuures sain üsna tolle eelnenud tunde kohaselt maitsta ka imehead pohlamoosi, millega isegi tavalised praelihatükid omandasid kuidagi õilsama ja maitsvama iseloomu.. Rääkimata igasugu muist hõrgutusist, aga loomulikult ka kõhutäiele järgnenud tublist peatäiest, seda ikka loomulikult ristsõnavihikute kujul..

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Langebraun lauale! (ETV), ENSV (ETV), Star Wars: Osa II - kloonide rünnak (TV6), Breaking dawn - Bis(s) zum Ende der Nacht - Teil 1 (RTL)

8.12.13

Laubased mõtted

Selline üldiselt eimillegierilisetegemisepäev, kus natuke sai koristatud kodust majapidamist (aga palju ka ei viitsinud), natuke tehtud veel seda ja teist, aga olulisena tuleks ehk ära märkida seda, et eilset tarkvara tõlkimise rajale taasastumise õilsat üritust jätkates näppisin pisut taas Mageia mitmesuguseid tõlkefaile ja nüüd võib öelda ka seda, et Mageia veebileheküljed (alustades avaleheküljest ja sealt edasi, kuni minna annab) on taas nii eestikeelsed, kui nad praegu üldse saavad olla. Mis muidugi ühtlasi tähendab ka tagasihoidlikku soovi, et kui keegi märkab seal siiski midagi, mis on valesti, olgu keelelises või sisulises mõttes, siis on just praegu, mil mul tarkvara tõlkimise soon ja neljas silm jälle avanenud on, maru hea aeg sellest teada anda.


Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Rein Langi bitch (Postimees, 07.12.2013)

6.12.13

Neljabased mõtted

Tavaline päev- jah, päev, mitte tööpäev! -, mille sisse mahtus kaks suuremat, kuidas öelda, sündmust, mis olid ühtlasi teineteisega seotud.

Üks neist oli esmakordne katsetus versioonihaldussüsteemiga git, millele nüüd ka Mageia on üle läinud, sealhulgas tõlgete haldamisel (KDE näituseks püsib tõlgete puhul seni veel Subversioni juures, aga eks sealgi või millalgi see üleminek tulla, sest tarkvaraarendus iseenesest käib juba peaaegu täielikult gitis). Tänu väga asjalikule juhendile läks see küllaltki valutult, vaid vähese proovimisega sai seadistusfaili just selliseks, nagu vaja. Ja ühtlasi selgus, et Mageia tõlkimisel on üht-teist vaja küll teha, aga siiski väga vähe õnneks (peamiselt too uus kasutajatele kõigepealt silma torkav ja paistev MageiaWelcome), vaid mõnikümmend tõlkimata ja umbes samapalju ülevaatamist nõudvat stringi. Loodetavasti suudan ma sellega (või nendega) õigeks ajaks hakkama ja ühele poole saada, nii et ka Mageia 4 võiks tulla nii eestikeelne, kui vähegi võimalik.

Teine oli õhtupoolikule langenud Mageia sõprade kokkusaamine, mis küll, nagu alati, toimus kuu esimesel neljapäeval, aga seekord minu jaoks uues kohas. Et mind sõidutati sinna autoga, siis ei oska ma öeldagi, kus see uus koht asub, tean ainult seda, et samas hoones peaks asuma Kamahouse'i nime kandev toitlustuskoht, mille külastamiseni ma küll seekord ei jõudnud. Kokkusaamine oli samuti nagu ikka, rohkelt igasugu arutamist ja igasugu asjade katsetamist, sõnaga edukas ja teotsemismaiguline.


Loetud: TM Kodu ja ehitus 12/2013
Vaadatud: Elas kord ... (Fox)

5.12.13

Kolmabased mõtted

Üle pika, väga pika aja üks selline tööpäev. mis ühelt poolt oli tavaline, teiselt poolt aga ebatavaline. Tavaline selles mõttes, et kulus ikka tõlkimisele (ja mida muud - kui lugemine kõrvale jätta - ma siis ikka teha tahaksingi). Ebatavaline aga selle poolest, et see tõlkimine ei mahtunud nõnda-ütelda põhitöö alla, vaid koosnes ainiti muudest, nõnda-ütelda kõrvalteenistuse alla kuuluvatest asjadest. Mida oli põhitööga seotud viimaste ponnistuste nimel ägeda pingutamisega õige mitu kokku ja kuhja kogunenud, nii et täna tuli rügada kahe artikli mahus Postimehe ja ühe artikli mahus Diplomaatia hüvanguks, kusjuures ükski neist ei olnud selline väike ja kerge ... (ja ega see viimane saanudki veel valmis, nii et tavalist ebatavalisust jagub kindlasti veel homsekski). Ühest küljest on see hea, sest tekitab teatava puhvri, mis ei lase otsekohe räigesse masendusse, peavallu ja muudesse jubedustesse langeda, mis tavaliselt intensiivse põhitööpuhangu järel ikka tulevad. Teisest küljest, nojah, see pingelangus on ikka olemas ja kas see nüüd neile teistele asjadele just kasuks tuleb ... aga noh, õnneks on neis väljaannetes ikka ka tublid ja asjalikud toimetajad olemas :-)

Loetud: Tehnikamaailm 12/2013
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2)

4.12.13

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev (ja ma väga loodan, et viimane, aga ei taha kindla peale ütlemisega veel ära sõnuda). Muidu rien.

Loetud: Tehnikamaailm 12/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi: Kas testosteroonihõng sobib kultuuri? (ETV2), Mossad: mõrvarid riigi palgal (ETV), Vice (Kanal2), Kaunitar ja koletis (TV3)

3.12.13

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse ootasin pisut põnevust suhteliselt harukordse nähtuse, nimelt ministri - ja mitte lihtsalt ministri, vaid mulgi nii mõnelgi korral jutuks olnud kultuuriministri Langi Reinu - tagasiastumise kujul. Võib öelda, et seda põnevust ka tuli, aga sugugi mitte niimoodi, nagu ma olin arvanud. Olgu ära öeldud, et mul ei ole lahkunud ministriga isiklikku kokkupuutumist olnud, kui mitte arvestada üht või kaht korda suurematel üritustel, kus olen teda näinud (aga mäletamist mööda isegi mitte olnud vestlevas seltskonnas ühes temaga, rääkimata individuaalsest vestlusest). Sestap on ta mul meeles üsna sõnaosava, kuigi kergesti erutuva raadiohäälena (nojah, tänapäeval ei kuula ma raadiot praktiliselt enam üldse, kord-paar tuleb ehk aasta või kahe kohta, aga veel viieteist aasta eest võis öelda, et kuulasin ikka kord-paar kuus vähemalt), kes suutis kui mitte just mõistlikke mõtteid väljendada, siis vähemalt osavalt sõnu ritta seada.

Tänane "poliitiline avaldus" oli selles mõttes igatepidi pettumus: ei olnud selles märkimisväärset sõnaekvilibristikat, ei olnud ka märkimisväärseid eredaid mõtteid. Küllap ma olen ka ise omajagu muutunud tolle ammuse ajaga võrreldes, aga tänases esinemises torkas lausa silma selline, kuidas öelda, lahmimine niisuguste tõdemustega, mis ehk lähevad hästi peale, aga on tegelikult üsna põhjendamata, sellised klišeed, millega võita endale poolehoidjaid vaid rumalamate seas, samasugune "suhtekorraldus", mida ta ise hukka mõistis. Aga et mitte jääda üldsõnaliseks, siis veidi ka sellest, mis silma torkas.

Paar otsesemat eksimust on juba mujal ära õiendatud: ajalehe "Kansan Uutiset" väljaandjate aps ERR-is avaldatud tekstile lisatud märkuses ja Kressa Kaarli juhtumi vildakas kajastamine Delfi loos. Aga eks ta selle kohta ütles ka ise, et "tegijatel juhtub", nii et neist pole mõtet kinni hakata. Mind masendasid pigem teised, võiks öelda, et põhimõttelisemad asjad, mis mu meelest näitavad kas väheseid teadmisi või, nagu mainitud, soovi populistlikult ehk laiematele hulkadele meeldivalt ja peale minevalt "ära panna" - või ka mõlemat korraga.

Esimene sellise asi puudutas ametiühinguid, mis Langi arvates "ajalooliselt on [...] olnud ja ilmselt veel mõneks ajaks ka jäävad sotsialistlikke vaateid esindavate erakondade ja poliitikute toetajaks". Võib muidugi aru saada, et sotside üldise ründamise plaanis võib nii ka sobida väljenduda, aga "ajalooliselt" see õige ei ole. Ametiühingud tekkisid juba mõnda aega enne seda, kui tekkis sotsialistlik õpetus, ja kuigi neil on edaspidises ajaloos olnud tihedaid seoseid ning väga paljud ametiühingud ongi vähem või rohkem vasakpoolsed, siis võrdusmärki nende vahele kuidagi asetada ei saa. Kas või juba seepärast, et nende põhifunktsioonid on täiesti erinevad: ametiühingud on loomu poolest teatava asutuse või piirkonna või teatava eluala inimeste õiguste eest võitlevad organisatsioonid, millel poliitiline väljund võib olla, aga võib ka mitte olla; sotsialism on poliitiline mõttevool, mis sellisena juba loomu poolest tegeleb ühiskonna kui tervikuga ning võib seepärast kergesti sattuda ametiühingutega vastuollu (nagu on ka korduvalt juhtunud - tasub kas või meenutada samuse Langi jutuski pidevalt läbi jooksnud Nõukogude riigi algusaegu, mil üks võtmeküsimusi oli ametiühingute allutamine enamlaste (edaspidi riigi)võimule, sest paljud ametiühingud, eriti toona väga mõjuvõimas ja ükspuha millisele võimule hädavajalik raudteelaste ametiühing, ei suhtunud sotsialistidesse üldse, eriti aga enamlastesse kuigi hästi). Ja mõistagi ei saa ka ära unustada tervet rida katoliiklikke ja muid ametiühinguid, mille suhe sotsialismi on vähem või rohkem vaenulik.

See on muidugi õige, et Eesti, nagu üldse Ida-Euroopa ametiühingud on teatavas mõttes Nõukogude aja pärand ja sestap on kerge arvata, et need on "ajalooliselt olnud ja jäävad" sotsialistide kantsiks, aga tegelikkus on pigem vastupidine: nagu suurte pöörete ajal sageli, lendab pendel laia kaarega teise serva ning nõukogudejärgsed ametiühingud on valdavalt olnud pigem üsna parempoolsed (see sõltub muidugi konkreetsetest oludest ja muust sellisest, aga üldistusena mu meelest iseloomustab see neid täpsemalt kui ministri arvamus). Enam-vähem sama võib öelda ka Ida-Euroopa sotsialistide kohta: ehkki osa neist on otseselt kommunistide järeltulijad, olles vaid partei nime vahetanud, võib enamikku lugeda pigem paremale või vähemalt tsentrisse kalduvaks kui tõsisteks vasakpoolseteks (vähemalt klassikalises mõttes - tänapäeva poliitilisel maastikul ei ole see parem- ja vasakpoolsuseks jagamine tihtipeale enam kuigi produktiivne).

Järgmine, aga eelmisega seotud oli loomeliitude võrdsustamine ametiühingutega ja seeläbi ka neile sotsialistide käsilaste sildi külgekleepimine. Jällegi ei saa öelda, et see päris vale oleks: tõepoolest, loomeliitudel on tugevaid ühisjooni ametiühingutega, aga valdavalt loetakse neid siiski kogu maailmas pisut teistsugusteks organisatsioonideks: ametiühingute kõrval eristatakse enamasti ühelt poolt kutseliite (professional associations) ja teiselt poolt loomeliite (enamasti nimetatakse neid gildideks, mõnel pool ka (kirjanike, näitlejate, kunstnike jne) liitudeks), mis küll sisuliselt võivad sarnast tööd teha, see tähendab kaitsta oma liikmete õigusi ja võidelda nende töötingimuste parandamise eest, on aga harva juriidiliselt võrdsustatud, kas või juba seepärast, et ka veel tänases maailmas erineb näituseks treialite ja näitlejate töö nii palju, et isegi nende esindamine nõuab omajagu erinevaid võtteid. Samuti on loomeliidud traditsiooniliselt olnud üpris apoliitilised (välja arvatud muidugi erandlikud ajad ja üldse erandlikud juhud), samal ajal kui ametiühingud on väga sageli poliitikaga seotud, olgu otseselt või ka kaudsemalt, oma tegevuse läbi - ja reaktsioongi neile on üsna mõistetavalt tõsisem: kui näituseks näitlejate streiki võib vastaspool ehk üsna kaua välja kannatada, siis leivatehaste või sadamate streiki naljalt mitte (üks näide selle kohta, et füüsis on palju tülikam kui vaim).

Pisut kummastav oli lugeda ka arusaama, et tänapäeval ei aitavat isegi ajalehes õienduse trükkimisest, et valet kummutada, millest võis välja lugeda, et vanasti oli teisiti. Võib-olla oligi, aga ometi tuli mulle kohe meelde "Sada vakka tangusoola", mis on pärit kohe väga ammusest ajast ja kus õieti midagi valet polnudki, küll aga valesti väljalugemine ja sellest tulenev teadagi mis. Selles võib ministril muidugi õigus olla, et tänapäeva inimesed on pealiskaudsed ja kui loevad presidendi leheküljelt, et kultuuriminister on midagi öelnud, siis ei hakka ümberlükkamist enam otsimagi - aga mitte kõik ei ole nii pealiskaudsed ja sellised valed tulevad sama kiiresti välja, kui nad on käibele lastud. Mis ei tähenda, et nad ei võiks uuele ringile minna, aga tulemus on ikka üks: kes neid uskuda tahab, see usub ja uskus neid igasugustest ümberlükkamistest hoolimata, ja kes vähegi huvi tunneb, leiab tänapäeval pigem varasemast palju kiiremini ka selle tõe kätte.Nii et lauset "Täna ei piisa enam sellest, et väljaanne, kes eksib faktide vastu, oma vead aumehe kombel omaenda väljaandes ära õiendab. Valed paljunevad täna momentaalselt ja jõuavad ka nendeni, kes konkreetset vale allikat ennast üldsegi ei loe, vaata ega kuula" võiks sama hästi pikendada lisandusega "- nagu jõuab ka tõde".

Veel üks mu meelest imelik väide oli ajakirjanduse ja suhtekorralduse vastandamine ning viimase tõsine taunimine, esimese aga lausa ülistamine, et mitte öelda kuldaja taganutmine. On muidugi selge, et suhtekorraldusel ja ajakirjandusel on erinevusi, aga vastandada neid mu meelest siiski kuidagi ei saa. Mõlema üks peamisi ja arvatavasti olulisimaid tunnusjooni on avalikkuse teavitamine ja samust avalikkust vähem või rohkem puudutavate asjade selgitamine. Muidugi, suhtekorraldus teeb seda reeglina "tellija materjalist" ehk teisisõnu laulab eelkõige selle laulu, kes maksab, ning ajakirjandus ideaalis peaks sama tegema tasakaalustatult, üht konkreetset poolt eelistamata, aga viimase juures on nii palju aga'sid, et see erinevus sageli vaob suisa päris päraplaanile.

Ma ei saa päris välistada, et tänapäeval on ka olemas niisuguseid "objektiivseid" ajakirjandusväljaandeid, millised paistavad peegelduvat Langi vaimusilmas ja -ilmas, aga peast ma küll ühtegi niisugust öelda ei oska. On olemas päris erapoolikuid väljaandeid, olgu nad siis usuliselt kallutatud või poliitiliselt või korporatiivselt; on olemas ka selliseid, mille kallutatus pole nii selge, aga mis ometi eelistavad kas tervikuna või teatavates osades mingit väga kindlat suunda (kas või seesama Sirp, mis, jah, lahkuv minister ise ütles, ei ole üldse lahkumise põhjus, milles näiteks muusikalehekülgedel kõneldakse peaaegu eranditult klassikalisest muusikast, otsekui poleks seda kergemat poolt olemaski (ja rõhutan, et "peaaegu", vahetevahel siiski leidub ka erandlikke lugusid), või näiteks paljude meediakanalite teadusrubriigid, kuhu reeglina ei lasta ligi neid, kes Egiptuse püramiide tulnukate kosmoselaevadeks peavad).

Kõik need vähemalt minu seisukohalt suhteliselt imelikud ja vähe põhjendatud seisukohad tekitasid omajagu kurbust - võib-olla tõesti rikub poliitika inimesi, nagu öeldakse, ja kunagisest vähem või rohkem säravast oraatorist on saanud tuhmilt ja värvitult poolalusetuid, vildakaid käibetõdesid pilduv inimene. Aga et lõpetada siiski optimistlikumas toonis: ehkki minister lõpetas oma kõne lootusega, et ta parlamendisaadikuna saab rohkem oma häält kuuldavaks teha, on vahest ministriperiood talle piisavalt mõju avaldanud, et ta võtab kinni hoopis teisest kohast oma sõnavõtus ning asub nende sadade Eesti inimeste sekka, kes, treial Ivanonist ajendatult või muul põhjusel, peavad oma suu kinni ega anna ei anonüümsetele ega oma nime all esinevatele kommentaatoritele põhjust nende enda vähest mõtteerksust või suisa võssapanemist otsustavalt hukka mõista.


Loetud: Tehnikamaailm 12/2013
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Ajasõlm (TV3)

2.12.13

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse end traditsiooniliselt mahutas ka väljaskäik eesmärgiga käia külas ema juures. Mis, samamoodi traditsiooniliselt, tähendas üht õige kopsakat kõhutäit ja tublit peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnade kujul. Rääkimata kõigest muust heast ja paremast äraolemisest.

Ilm oli täna selline kuidagi kahtlasevõitu, eelkõige seepärast, et alanud oli aastaaeg, mida ma kohe üldse ei armasta, see lögane rõve aastaaeg, mida ma nimetan kevadeks (sest sügis, mu lemmik, ometi ei saa ju selline olla :-) ): maha on tulnud mõnus valge kate, mis siis sulab mingiks vormituks pruunikas-halliks lödiks massiks - ja vahetevahel pudeneb veel midagi ligast lisaks. Tagasi tulles oli hakanud ka tuul tõusma, puhudes meeldivalt otse hinge. Ja õhtupoole tugevnes see veelgi, nii et ma käisin mitu korda akna peal seda nautimas, lastes leebetel iilidel tormelda vastu rinda ja kolpa.

Et alanud oli ühtlasi detsember, mida mõnikord on ka talvekuuks nimetatud, siis mõtlesin eksperimendi korras ka lõpuks kütte sisse lülitada. Esialgu küll võimalikust kolmest ainult ühe pügala ulatuses ja mõistagi ainult ühes toas (tegelikult ootaks isegi, kas tuleb mõni talv, kus kõik kolm radiaatorit peaks sisse lülitama, aga noh, räägitakse ju kliima soojenemisest, nii et vaevalt sellist mul enam õnnestub näha ...). Eks vaatab, kas sel oli mõtet või läheb ikkagi liiga kuumaks kätte ära - ise ju kannataks hädaga välja ka selle, kui temperatuur toas paarikümne peale tõuseb, aga need raamatud, raamatud, need ju sellist palavust ei taha ....

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Sitsi vabriku tõus ja langus (ETV), Narnia kroonikad: koiduränduri teekond (TV3), Star Wars: Osa I - Nähtamatu oht (TV6), Paladin: draakonitapja koidik (TV6)

1.12.13

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2)

29.11.13

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Elas kord ... (Fox), Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2)

28.11.13

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Diplomaatia 11/2013
Vaadatud: Kirjandusministeerium (ETV), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Leverkuseni Bayern - Manchesteri United (TV6), Vice - Tubakahullus (Kanal2)

27.11.13

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Horisont 6/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Kreeka kriis - kas Euroopa pankrot? (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga. Amsterdami Ajax - Barcelona (TV6)

26.11.13

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, milles polnud suuremat midagi erilist peale ühe välise huvitava edasiarengu juba õige tükk aega käinud vaatemängus tingliku nimetusega "Traumakirurgid eesti kultuuri lehkama kippuva korjusehakatise kallal". Vaevalt oli see uus meeskond saanud kultuurilehes Sirp tegutsema hakata (või vähemalt üks isik, kui impressumit uskuda), kui juba puhkes uus skandaal, keskmes autoriõigused ja eetika ja muud sellised asjad (vastav avalik kiri leidub siin). Ei kulunud kuigi palju aega, kui Sirbi veebiväljaandes probleemseks muutunud tekst kadus (aga eks ole, lõppeks ilmub ajaleht ju ka paberil ja sealt seda paraku ära võtta ei saa), ning veel enam, ööseks vastu tänast oli too uus meeskond või vähemalt selle kaks liiget eesotsas vastse peatoimetaja kohusetäitjata leidnud, et on aeg pärast niisugust "poeetilist ebaõnnestumist" lahkuda. (Nojah, irvega võib öelda, et nii sai vähemalt teada, et Sirbi impressum ei olnud tõepoolest ammendav ja et vähemalt üks inimene oli seal veel toimetajana tööd saanud.) Kogu see saaga jätab kuidagi väga armetu mulje ...

Nagu ma juba varem siinsamas ajaveebis ütlesin, ei usu ma kuigi hästi, et selle taga on mingid (partei)poliitilised mahhinatsioonid (üht suurejoonelist vandenõuteooriat võib lugeda näituseks siit) - kui üldse, siis mõningad isiklikud vimmad ja kired. (Keegi ütles selle kohta tabavalt, et kangesti tahaks uskuda, et ikka oli mingi suurem vandenõu, sest muidu tuleb ju tunnistada, et kõrgetel positsioonidel ongi lollid ja juhmardid äpud - keda me ju ise oleme sinna otsesemalt või kaudsemalt valinud ...) Aga olgu kuidas oli, välja kukkus kõik igatahes erakordselt äpardlikult, nii Sirbi tegemine kui ka kõik muu selle ümber.

Mis on, sedasamust eespool sulgudes toodud märkust arvestades, üsna kurb, sest kuigi võis algusest peale kahelda, kas too uus meeskond suudab midagi märkimisväärselt paremat välja pakkuda (ja nagu nende esimene ja sisuliselt ka viimane - sel nädalal kindlasti veel mõnevõrra avaldub ka nende panus - number näitas, väga ei suutnudki), oli see kindlasti erinev senisest ja oleks juba kas või selle pärast võinud kesta pisut kauem. (Tolles kurikuulsas visioonidokumendis oli üht-teist, millega võis igati nõus olla, kas või tõlkijatele suurema tähelepanu pühendamine või Sirbi aastaauhinnad või ka see paljudele nii risti kui ka põiki hambusse jäänud videomängude käsitlus - vähemalt sellisena, nagu see selles ainsakeses numbris oli, oli see üsna omal kohal.)

Praegu jäi aga rohkem mulje nagu lasteparlamendist, kus spiiker kogemata midagi vussi keeras, nii et Riigi Teatajast avaldatigi igas mõttes lopergune väljaanne mõningate küll uuenduslike, aga ikkagi nuriseadustega, mõningate huvitavate, aga viimistlemata algatustega ja ka mõningate vanamoeliste ehtsate ja igati legitiimsete seadustega. Vähemalt hea see, et too spiiker ja kõige skandaalsema eelnõu esitaja leidsid endas mehisust viga tunnistada ning tagasi astuda (kuigi paistis, et mõned panid seda neile eriskummalisel moel hoopis pahaks, just nagu näitaks see nõrkust või midagi - tundub, et mõnes inimeses elab alati ainuõige ja eksimatu isakese ideaal ikka väga tugevasti sees edasi).

Vastselt ametisse saanud uus "vana" toimetus vaevalt seda liini jätkab ja vaevalt üldse midagi uuenduslikku ette kavatseb võtta. Aga eks tuleb siis oodata uut peatoimetajakonkurssi ja loota, et sel kandideerib ning leiab ka heakskiitmist mõni niisugune inimene, kes suudaks säilitada "vana" Sirbi parimad jooned, aga anda neile uut sära ning lisada mõningaidki uusi, mis õigustaksid paremini lehe määratlust Eesti kultuurilehena (näituseks praegu lasen mina muusikaleheküljed puhtalt mööda, aga võiksin neil ehk pikemalt peatuda, kui teaksin, et enam-vähem igas numbris oleks lisaks nõnda-ütelda klassikalisele ehk tõsisele muusikale juttu ka rock'ist või üldse tänapäeva "levimuusikast").

Loetud: Horisont 6/2013
Vaadatud: Elavad surnud )Fox), Välisilm (ETV)

25.11.13

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse väljaskäik eesmärgiga külastada ema. Ilm oli õige mõnus, kuigi, nojah, seniajani püsiva teatava ebastabiilsuse tõttu hingamis- ja manustamisteede algetapi kandis ei olnud ma võimeline seda päriselt nautima (päris õhtupoolikul läks lausa maa valgeks, mis veel enam südant rõõmustas). Ema väisamine tähendas loomulikult tavapäraselt tummist kõhutäit - riis hakklihaga, no mida sa veel tahad, lõuaots ainult tilgub suurest rõemust rasvast! - ja mõistagi ka tublit peatäit, seda viimast ikka ristsõnade kujul. Mille seas oli seekord ka Meistriristik, mis, samuti nagu alati, andis omajagu nuputamist veel hiljem koduski. Ja mitte ainult nuputamist, vaid ka uusi teadmisi, sealhulgas teadmise, et sõnal "artikulatsioon" on lisaks, ütleme, keeleteaduslikule oma kindel tähendus ka anatoomias, millest mul seni vähimatki aimu ei olnud.

Loetud: Horisont 6/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Enne ja pärast Ed. Pohli (ETV), ENSV (ETV)

24.11.13

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Horisont 6/2013
Vaadatud: jalgpalli MMi valikmäng: Bulgaaria-Prantsusmaa (Eurosport), Doctor Who (BBC Entertainment), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2)

23.11.13

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänast Sirpi sai mõistagi oodatud mõnevõrra suurema elevusega kui tavaliselt, sest pidi ta ju tulema palju tolmu üles keerutanud ja lausa ministrigi ametipostilt maha võtnud skandaali järel nii uudse, täiesti uudse sisuga. Ja olgu ära öeldud, et oma poolenisti tuligi (teise poole moodustas nõnda-ütelda vana materjal ehk lood, mis olid ilmselgelt kirjutatud valmis vähem või rohkem ammu enne nüüdse epopöa algust ja ootasid rahulikult ja tasakesi tukkudes oma ilmumiskorda).

Niisiis, lugemist ja uurimist oli üsna palju. Alustades vastse peatoimetaja kohusetäitja kirjatükist, mis visuaalselt asus seal, kus peatoimetaja veerg ikka. Jah, kirjutada Kenderi Kaur kahtlemata oskab, aga see lugu jättis mind pisut nõutuks. Nii suure aplombiga tulnud mees pidanuks seal, kuidas öelda, visioneerima või vähemalt kõigele eelnevale pasunasse andma, aga nojah, välja oli tulnud üks suur nutt ja hala - juba pealkiri oli "Peatoimetaja läbikukkumine". Ainuke nõnda-ütelda positiivne sõnum oli: "Ma olen eesti kultuuriajakirjanduse traumakirurg." Millest mu meelest jäi nagu väheks kogu selle emotsionaalse enesekeskse halamistoonis jutu peale, mis sellele eelnes.

Õigupoolest tunduski, et tegelik juhtkiri oli sootuks Loone Oudekki sulest, mis resümeeris: "Sitta kanti põneval ajal elame. Idioodid on üksteist ühiskondlike intellektuaalidena tunnustama hakanud". Ma muidugi ei ole päris kindel, kas ta pidas ikka idiootide all silmas seda seltskonda, mis nüüd Sirbi "üle võttis", aga mulje vähemalt selline jäi. (Kuigi, nojah, väide, et "Kultuur on sitta kanti põnev", läheks justkui otse vastuollu vastse peatoimetaja kohusetäitja deklareeritud mõttega "boring as sh*t", aga selles võib ka näha teadlikku, kuidas öelda, tõlgendust.)

Kummaline oli siiski, et kui see ka pidanuks olema teine programmiline kirjatükk, siis see oli osavalt ära peidetud. Kui uue kujunduse (mis sai alguse juba tükk aega enne nüüdset uut toimetusseltskonda) kohaselt olid nõnda-ütelda arvamusküljed kokku koondatud esimesele paarile leheküljele, siis nüüd järgnes peatoimetaja kohusetäitja sõnavõtule hoopis uudne rubriik "Puhas poeesia" (mis vastas täiesti nimele ja rääkiski luulest, küll mingist krüptilisest, teab kus kättesaadavast) ning Loone lugu omakorda oli peidetud üldiselt kaht lehekülge enda alla haarava naisküsimuse käsitluste sekka. Millest Henno Sassi taas väga tugevalt endast lähtuv lugu oli päris vapustav ja teravalt suunatud naistevastase vägivalla vastu, samal ajal kui Viigi Kadi kontempleeris äsja lahkunuid Lessingi Dorise ja feminismi suhetel - teema, mida on aastakümneid kogu maailmas käsitletud ja küllap käsitletakse veel aastakümneid. Ega ta selles küsimuses suurt kaugele ei jõudnud, aga järelehüüdena oli seda päris kena lugeda. Neile kahele kirjatükile lisandus veel üks kummaline veerg pealkirjaga ""Lilli Suburgi" manifest", mis oli samuti teravalt naisõiguslik. Paraku jäi veidi selgusetuks, kes selle manifesti taga seisavad. Teksti lõpus seisis küll, et "Manifestiga alustab Sirp feministlikku mõtet tutvustavat artikliseeriat", nii et võib-olla saab seda kunagi hiljem teada, loota ju ikka võib.

Teadusküljed olid seekord õige imelikud. Esimesena oli sõna võtnud keegi Blindi Marek (guugeldasin, midagi ei leidnud, ju on varjunimi), kelle lugu oli pealkirjastatud paljutõotavalt "Teadus vajab kultuuri". Paraku jättis see kirjutis üsna nõutuks; see oli justkui vali ja nõudlik prõmmimine uksele, mis on ammu lahti, ainult põrmmija ei taipa seda veel. Teaduse (ja mitte ainult teaduse) populariseerijad teavad igiammusest ajast, et kõige parem on asju seletada analoogia ja metafoori abil. Ja õieti käib ka teadus ise sageli analoogia ja metafoori põhimõttel, tõsi, võib-olla pisut teisel tasandil. Õigupoolest on see üks nüüdisaegse interdistsiplinaarsete käsitluste nurgakive, mille puhul mitme valdkonna erinevad, aga ometi analoogsed teadmised mõne objekti kohta sünteesitakse ühtseks teadmuseks. Aga noh, ju siis oli vaja kellelgi seda mõtet veel kord välja öelda.

Teine teaduslugu oli taas Loho Elveri sulest ja ikka küberturvalisuse teemal. Ega ma selle kohta ei oska palju rohkem öelda, kui ma olen varem öelnud: mina kuulun kindlasti sellesse Loho põlatavasse seltskonda, kes "postuleerib, et luuramist kardavad vaid need, kellel on midagi varjata". Kui tema soovib privaatsust, siis mina soovin pigem täielikku avalikkust. Nii et kui selle luureskandaali juures mind üldse midagi häirib, siis see, et NSA (või mis tahes muu luureasutus) jätab oma kogutud andmed enda (ja valitud isikute) teada, mitte ei ole muutnud neid avalikuks. Selles mõttes on Snowden kahtlemata kasulik olnud, nagu ka WikiLeaks. Aga jah, oht ei ole mitte selles, et nuhitakse, vaid selles, et nuhkimistulemused ei ole avalikud. Nuhkimist peatada ei ole nagunii võimalik, see läheks ju otse vastu inimloomust, mille üks peamisi tõukejõudu on uudishimu (nojah, utreerides võib ju öelda, et ka autor ise nuhib nii et vähe ei ole, urgitsedes infokilde - olgu siis unenäos või tegelikult - vestlustest "nii ajakirjanike kui ka firmade ja asutuste endiste ja praeguste töötajatega"; tema plussiks on see, et ta vähemalt osaliselt on need nüüd avalikustanud, tõsi, miskipärast ilma nimede, kellaaegade ja muude andmeteta).

Kirjanduskülgedel oli Penu Maria-Anna kirjutanud rahvusvahelisest hispaania keele kongressist ja eriti sellega seotult raamatute (eelkõige paber-, aga ka e-raamatute) olevikust ja tulevikust. Omamoodi kummastav oli küll ühes ja samas loos näha peagu kõrvuti kaht täiesti vastandlikku seisukohta, mis mõlemad justkui oleks, vähemalt kirjutaja positsioonilt vaadates, õiged. Ühelt poolt juba pealkirjaski esitatud tõdemus, et "ligipääs raamatule peaks olema inimõigus", ja teiselt poolt sedastus, et "ainuke mõeldav lahendus piirideta maailmas on universaalne seadus, mis kaitseks iga loojat, hoolimata tema keelest, kodakondsusest ja teose müügimaast" (eelnevalt oli juttu piraatraamatutest). Mu meelest on need ühitamatud, vähemalt absoluutkujul, sest autori kaitsmine, nii nagu seda praegu ikka veel ette kujutatakse, tahes-tahtmata piirab ligipääsu raamatule, halvimal juhul kuni 70 aastat pärast autori surma. Aga see on muidugi omaette problemaatika, millega nagunii tegelevad praegugi paljud maailma helgemad pead, nii et ma ei hakka sellest siin pikemalt rääkima.

Sümpaatselt oli omamoodi raamatukogude apoloogia kirja pannud Pai Kristiina. Siin ei oska ma rohkem öelda, et kui välja arvata mõned eriti radikaalsed raamatukogude muutumise ideed (näituseks õmblusmasinate ja tööriistade laenutamiskohaks olemine), siis olen ma selle kirjutise iga kui viimase sõnaga täiesti ja täielikult nõus.

Üle tüki aja oli Sirbis kajastust saanud Eesti ulme, täpsemalt Luiga Martini käsitluses Maniakkide Tänava hiljutine teos "Mehitamata inimesed". Mis oli iseenesest tore. Ainult et see lugu oli kuidagi õige kummaliselt kirja pandud. "Käesolevaga kuulutan mulle rahva poolt demokraatlike institutsioonide kaudu antud volitusega eesti ulme võrdseks ülejäänud eesti kirjandusega." Nojah, mis ma oskan öelda. Kena deklaratsioon, aga eeldab, et eesti ulme ei ole seni olnud võrdne ülejäänud eesti kirjandusega ... Nojah, kindlasti on nii ulmeringkondades kui ka väljaspool seda ka neid, kes on sellel arvamusel, aga ma olen niisuguseid eksemplare kohanud täpselt kaks tükki, ei rohkem - ja märksa rohkem neid, kelle meelest on ka ulme igas mõttes kirjanduse osa. Teine kummaline väide selles loos puudutas rollimängu Dungeons & Dragons mängijaid. Autori arvates on see "vähelevinud kultuurivorm", millega ma küll hästi ei tahaks nõus olla: väidetavalt mängib seda maailmas igal aastal kuskil viie ja kümne miljoni inimese vahel, mis, ma arvan, on neljakümne aasta vanuse mängu kohta väga hea tulemus. Kui lisada siia veel samast mängust tuletatud arvutimängud, on arv veel suurem. Näiteks maletajaid olevat maailmas vaid kaks miljonit - tõsi, see arv hõlmab vaid neid, kes võistlevad, nii et küllap malemängijate tegelik hulk on D&D mängijate omast siiski suurem.

Veel üks huvitav lugu oli Gorrise Martini sulest ja formaalselt pühendatud palju jutuainet andnud filmile "Mandariinid", aga sisu poolest kõneles rohkem ajaloost, mis selle filmiga seondub, eelkõige Abhaasiast. Ega seal ajaloohuvilise jaoks õieti midagi uut polnud, aga neile, kel ajalooga vähem kokkupuudet, võib niisugune lugu, mis tuletab meelde mõningaid valusaid asju minevikust, kenasti ära kuluda. Ka selle meenutamine, et eestlased Abhaasias on sinna ehk küll valdavalt vabatahtlikult rännanud, aga et sellele võimalusele, et nad üldse saanuksid sinna asuda, eelnes abhaaside äge võitlus keiserliku Venemaaga, mis tõi kaasa vähemalt poole rahva valdavalt sunniviisilise väljarändamise (või väljasaatmise) Türgi võimu all olevatele aladele. Ja et abhaaside ja grusiinide konfliktis on musti pooli rohkem kui üks. (Muide, kummalisel kombel on kaks filmist "Mandariinid" rääkivat lugu, sealhulgas mainitud Gorrise oma, sattunud lehekülgedele, mille pealdises seisab "Arhitektuur" - tõsi, veebis on nad suudetud siiski filmirubriiki liigitada.)

Tavapärase lõpuloo asemel võis lugeda Rostovi Aleksandri sulest teema kohta, mis kogu selles Sirbi uuendusi hõlmavas skandaalis üksikküsimustest ehk kõige rohkem poleemikat tekitas, nimelt arvutimängude kohta. Täpsemalt oli vaatluse all mäng "Papers, please" (miskipärast pole see lugu veebi jõudnud, nii et viidet ei saa siin anda). Minagi olin selle suhtes skeptiline, arvates sarnaselt paljudega, et kui on olemas [digi], milles arvuti/videomängudele on pühendatud õige palju lehekülgi, siis pole ehk kultuurileht see koht, kus sellest (dubleerivalt) kõnelda. Siiski tuleb nüüd, lugu näinu ja lugenuna, tunnistada, et Rostovi kirjatükk on pisut teistsugune: jah, selles on juttu ka mängust ja mitte vähe, aga selles on hulk juttu ka, mida tavaliselt konkreetsetest arvutimängudest kirjutades väga ei leia, täpsemalt siis on oma kaks viiendikku pühendatud arvutimängude disainimisele. Ma ei ole küll endiselt kindel, kas selle koht on tingimata Sirbi-suguses väljaandes, aga et pigem on tegu kunstirubriiki kui mängurirubriiki kuuluva tekstiga, siis võib-olla ka sobib.

Nüüd tuleks ka üldmulje kokku võtta. Kõigepealt võib öelda, et see polnud sugugi nii halb, kui oleks võinud karta. Kindlasti andis sellesse oma osa see, et ees oli vanu lugusid ning "radikaalsete uuendajate" panus oli selles numbris veel suhteliselt tagasihoidlik. Aga ka osa nende loomingust on selline, mis võinuks sama hästi ilmuda ka "vanas" Sirbis. Sellega ongi positiivne pool ammendatud, nüüd siis negatiivsemast.

Kui mõned eespool mainitud veidrused kõrvale jätta, siis üks asi, mis tekitas rahulolematust, oli uue kujundusega kaasa tulnud veeru ärajäämine, mis tutvustas numbri autoreid. Eriti praegu, mil selgelt on uut verd juurde tulnud, kuluks vägagi ära teada, kes need kirjutajad on, sest ma usun, et ma ei ole ainuke, kellele nii mõnedki nimed kuigi palju ei ütle. Nojah, muidugi on alati olemas internet ja Google, aga see võiks ju ka lehes kirjas olla. Sama puudutab impressumit. Praegu jääb mulje, et toimetajaid kui selliseid on lehes vaid neli sisulist toimetajat -. ja neist on vähemalt kaks välja öelnud, et tahavad ära minna. Algsete juttude kohaselt pidanuks peatoimetaja kohusetäitja tulema koos oma "meeskonnaga", aga vähemalt impressumis see kuidagi ei kajastu.

Vormiliste küsimuste kõrval oli üsna selgelt tunda ka sisulise poole muutumist. Ei saa muidugi öelda, et enesekeskusest ja tundlemisest ja isegi lohvast keelekasutusest oleks Sirp varemgi päris vaba olnud, aga enamasti oli see märksa varjatum, tihti peidetud sellise epateeriva või väliselt tõsise vormistuse taha. Nüüd aga oli alustades peatoimetaja kohusetäitja halast seda selgelt ja varjamatult esile toodud. Mille suhtes ma ei oska väga kindlat seisukohta võtta: uussiirus on moesõna ja võib-olla ongi hea, et ka "Eesti kultuurileht" käib ajamoega kaasas. Aga võib-olla oleks siiski parem, kui see jääks suhteliselt piiratuks ning valdavalt vähemalt üritataks kõnelda ka üldistatumalt, mitte ainult selle isikliku mätta otsast.

Teiseks jätsid kuidagi imeliku tunde mõned artiklid, mis justkui püüdsid jõuliselt sisse rammida lahtisest uksest. Mitte et ka selliseid kirjutusi vaja ei oleks (ja näituseks Gorrise ajalootõdesid üle kordav lugu oli väga asjakohane, arvan ma), aga kui üldse, oleksid nad ikka kohased komplektis millegagi, mis neile vastu räägib või mida nad aitaksid laiendada vms.

Nii et sellised, oodatult üsna vastuolulised mõtted tekkisid värsket Sirpi sirvides. Eks ootame ja vaatame, mida toob järgmine nädal, mil ootuspäraselt on "vanu" tekste juba mõnevõrra vähem ja seda rohkem peaks näha olema "uue luua" pühkimine, olgu "hõivajate" seltskonna enda kirjutatuna või vähemalt nende tellituna.


Loetud: Sirp, 22.11.2013
Vaadatud. KolmeDok: Eesti näkiliste välimääraja (TV3), Vasturääkiv ajalugu (ETV2), Süvahavva (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
E. Tuohy. Usukuulutus enne ristimist: ELi idapartnerlus strateegiana (Diplomaatia 11/2013)
N. Popescu. Idapartnerlus tuleb hoida päevakorras (Diplomaatia 11/2013)

22.11.13

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille kestel laekus teade, et olen taas ühes veebiviktoriinis edukalt osaleda suutnud. Nimelt korraldas Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus suhteliselt raskete ja tublisti otsimist nõudvate küsimustega viktoriini "Olen Euroopa kodanik ja tean, et ..." Täna anti teada, et ma olin kõigile küsimustele õigesti vastanud ja kuigi peaauhinna loosimisel, milleks oli sõit Brüsselisse, mul õnne polnud, siis mingi (lohutus)auhinna ma oma "heade teadmiste" eest siiski pälvisin.

Täna õhtupoolikul oli kuulda, et Eesti Vabariigi kultuuriminister Langi Rein olla otsustanud ametist tagasi astuda. Mille üle ma võin samuti rõõmu tunda - kuigi see viimane aktsioon, mis talle saatuslikuks sai, too Sirbi-skandaal, jättis iseenesest mind suhteliselt külmaks. (Et keegi valesti aru ei saaks: Sirbi uuendamise ja uuenemise vastu ei ole mul midagi, kuigi ma omajagu kahtlen, kas vastne peatoimetaja kohusetäitja ja tema meeskond seda just selles suunas teha kavatsevad, mis mulle ka meeldiks; see, kuidas seda kõike tehti, oli muidugi küllaltki jabur ja kuigi ma eriti ei usu, et siin mingit poliitilist plaani taga oli, jättis see mulje järjekordsest langismist, millest pärast sulgude lõppu edasi.) Või kui teisiti öelda, siis Langi kui kultuuriministri plaanide vastu ei ole mul suuremat midagi olnud, üldjoontes on need olnud head ja mõistlikud ja põhjendatud. Aga põhjus, miks ma rõõmu tunnen, peitub selles, et ta ei osanud nende plaanidega midagi mõistlikult peale hakata.

Normaalne oleks olnud ükspuha millist valdkonda puudutavate muudatuste korral koguda kõigepealt vajalikke andmeid, moodustada võimalikult laiapõhjaline töörühm, arutada asja töörühmas, koostada mustandid, saata need asjassepuutuvatele asutustele ja isikutele tagasiside saamiseks ja nii edasi, nagu asjad ikka käivad (või vähemalt peaksid käima). Selle asemel kippus ikka nii minema, et need plaanid, võimalik, et ministri geniaalsetest äkksööstuna pähe turgatanud mõttevälgatustest sündinud, töötati välja ministeeriumikabinettide vaikuses, arvatavalt ühe-kahe inimese osavõtul ja kui üldse, siis vaid väheste konsultatsioonidega väljaspool. Ja siis esitati need ministrile, kes, olles mingil põhjusel kindel, et tema alluvad on töö igati akuraatselt teinud, purtsatas kohe suure aplombiga plaani ka välja. Mille järel peagu alati selgus, et valdkonna inimeste arvamused lähevad plaanist tunduvalt lahku - ja mitte ainult inimolenditele iseloomuliku konservatiivsus- ja alahoiutungi tõttu. Vähemalt nii oli mu meelest nende asjadega, mis mind rohkem huvitasid, näiteks kas või raamatukogusid puudutavate muutusteplaanidega.

Nii, tundub mulle, oli ka Sirbiga: ministril oli kahtlemata ammugi soov seal midagi muuta (osaliselt kindlasti õigustatud, osaliselt ilmselt ka isiklikust vimmast tingitud, sest kuigi senise peatoimetaja valdavalt (kultuur)poliitilise sisuga juhtkirjad olid mu arvates enamasti üpris kesised, oli minister - tegelikult sõltumata isegi sellest, kes sel toolil parajasti istus - tal järjepidevalt teravalt hammaste vahel) ja kui siis ühekorraga ja äkitselt avanes selleks hea võimalus, siis tehtigi see, ikka tavalise purtsatusega, hoobilt ära ...

Ja kuigi üldiselt tundub, et kõik on lõpuks ikka paika loksunud ehk teisisõnu, "ideaalsete" plaanide kõige utoopilisemad tahud on maha lihvitud ja üldjuhul vähemalt osa mõistlikke asju ellu jõudnud, siis ministri algne kangekaelne püsimine originaalplaani iga viimse kui punkti juures ning rohmakas esinemislaad jättis temast lihtsalt, kuidas seda viisakalt öeldagi, rumala mulje. Nii et selles mõttes on niisuguse, kuidas öelda, metoodilise tuulepea lahkumine küll hea. Ja sama hea on see, et loodetavasti ei jää tema algatatud reformid - vähemalt lühiajaliselt tahtejõulise ja sihikindla inimesena jõudis ta neid päris palju algatada ja mulle tundub, et päris kindlale rajale lükata - (mille lõppeesmärk võiks olla kultuuriministeeriumi kadu selle mittevajalikkuse tõttu või vähemalt tuntav kahanemine: praeguse 66 inimese asemel võiks rahumeeli olla näituseks 6,6) toppama, vaid liiguvad märksa mõistlikumal ja rohkem konsensust taotleval alusel edasi.


Loetud: Imeline Ajalugu 11/2013
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2)

21.11.13

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille vältel muutus selgemaks, et juba eile kergelt tunda andnud füüsiline ebakindlus hingamis- elik hapnikusisestamiselundite piirkonnas võib kergesti süveneda - aga võib-olla möödub siiski sama põgusalt nagu viimati, loota ju ikka võib. Muidu rien.

Loetud: Imeline Ajalugu 11/2013
Vaadatud: Surematu 5: pärinemine (TV6), jalgpalli MMi valikmängude play-off: Horvaatia-Island (Eurosport), jalgpalli MMi valikmängude play-off: Rumeenia-Kreeka (Eurosport), jalgpalli MMi valikmängude play-off: Prantsusmaa-Ukraina (Eurosport), jalgpalli MMi valikmängude play-off: Rootsi-Portugal (Eurosport2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2), Vice - Kummituslinnad (Kanal2)

20.11.13

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisikese katkestuse väljaskäik sihiga külastada elukohajärgset suuremat universaalmagasini koduste toiduvarude täiendamiseks. Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Outcasts (BBC Entertainment), jalgpalli sõprusmäng: Liechtenstein-Eesti (sport.err.ee)

19.11.13

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Võimatu missioon: variprotokoll (TV3), jalgpalli MM valikmängude play-off: Portugal-Rootsi (Eurosport2), jalgpalli MM valikmängude play-off: Ukraina-Prantsusmaa (Eurosport2), Ärapanija (Kanal2)

18.11.13

Pühabased mõtted

Eilne päev lõppes muidugi toredalt, aga pahatihti tähendab see, et järgmine päev ei pruugi nii toredalt alata. Nagu tänane päev, mis algas vajadusega nii kiiresti, nagu turniks raskekaalulisem ja pisut kohmakas ahvike iga hetk katkema kippuvaid imepeeneid oksakesi ja liaanikesi mööda metsiku džungli kõrgemas kihis aina edasi ja kaugemale ja kõrgemale, eesti keelde panna üks tekst Diplomaatia hüvanguks. Valmis ma selle sain ja endale kõige hullem ei tundunudki, aga ega ma pole kindel, kas selle mittetundmise põhjus oli see, et tuligi suhtkoht korralikult välja, või hoopis see, et ma kangesti tahtsin seda uskuda ...

Igatahes mahtus päeva ka, nagu ikka, ema külastamine. Ilm oli mu pisut sumbuurse oleku jaoks täpselt paras, kuigi tõi tagantjärele pähe mõtte, et tänapäeva maailm on kuidagi maru hellikuks ja nunnutavaks muutunud. Mu meelest oli väljas selline mõnus lahe tuuleke, mis kosutab igati hinge ja värskendab füüsilist olemist, aga kõik muudkui rääkisid mingist tohutust tormist ... Nojah, ei saa vaielda, võis ju olla, et ma sattusin ringi liikuma just hetkil, mil see nii tugev polnud (ja isegi see, mida ma kogesin, oli selline, et merel näituseks oleks kindlasti hoolega lainet jälginud, eriti kui mõne mingil arusaamatul põhjusel maru levinud, aga kipaka "ühe jalaga" alusega ringi lasta), aga kui tuulekiirus ikka üle paarikümne meetri sekundis pole, siis ei saa ju ometi mingist tormist ega millestki rääkida, tundub mulle, siis on lihtsalt mõnus tuuleke.

Aga see selleks, ema juures käik tähendas, ikka traditsiooniliselt, üks kopsakat kõhutäit ja küllaltki korralikku peatäit, seda viimast siis, viimasest kahest päevast hoolimata, ikka ja ainult ristsõnade kujul. (Ja peab tunnistama, et MMi sudoku veel tükk aega hiljemgi.)

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Vennad Wellnerid (ETV), ENSV (ETV), Wer ist Hanna? (Pro7), Hell (Pro7), Ronk (Kanal2), Süvahavva (Kanal2)

17.11.13

Laubased mõtted

Pikale veninud eilse järel väga vähese panusega tööpäev, mille üks olulisemaid põhjusi oli see, et õhtul ootas mind taas ees koduväline mõnus kokkusaamine, mille sisu ja muud lähemad üksikasjad jäägu täpsustamata, aga mis oli äraütlemata tore ja vahva.

Loetud: Akadeemia 11/2013
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: kellele on käekott lubatud, kellele mitte (Postimees, 16.11.2013)

16.11.13

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mille lõpu lõikas ära tõlkijate sektsiooni taas alanud hooaja teemaseminar. Nojah, see oli sel sügisel õigupoolest juba teine, aga et ma esimesele mitte ei jõudnud, siis minu jaks mõistagi esimene. Kõnelejateks olid sel korral Kasemaa Kalle ja Kalda Martti, esimesel teemaks tõlkimine araabia, teisel sanskriti keelest. Kasemaa mõistagi ei suutnud piirduda vaid araabia keelega, vaid põimis sisse ka pudemeid, kuidas öelda, juutide keelest (ma ei oska teisiti kokku võtta korraga piibliheebrea ja uusheebrea keelt).

Nagu sellistel seminaridel ikka, oli mõneti kõige ebahuvitavam osa kõnelemine sellest, millised ohud tõlkimisel valitsevad - küllap on see igale tõlkijale hästi, isegi liiga hästi teada. Aga samas suutsid mõlemad üllatada nii mõnegi asjaga, mida ju võinuks teada, aga näe, ei teadnud. Näiteks ma teadsin vähem kui nappide kokkupuudete põhjal araabia keelega, et see on nõnda-ütelda tüvepõhine, st samadest konsonantidest moodustatakse eri vokaale vahele pannes või muul moel kombineerides terve pesakond rohkem või vähem seotud sõnu, aga ei teadnud, et iseenesest olla algselt tüved olnud tegusõnad ja nimisõnu vanemas araabia keeles polevat õieti olnudki, vaid mõnisada tükki, arvatakse. Sedagi, nagu öeldud teadsin, et araabia keeles on "sõnapesad", aga et need võivad olla ka sellised, milles üks ja sama sõna tähendab sõna otseses mõttes vastandeid (nt "must" ja "valge" ühe ja sama sõnaga), ei olnud ma kuulnud ega mõistnud. (Muidugi, kui järele mõelda, siis selliseid vastandliku tähendusega sõnu leiab ka eesti keelest, näituseks "laenama", aga eesti keeles on need siiski pigem vähesed, araabia keeles aga, paistab, üsna sagedased.) Ja nii edasi ja nii edasi.

Sama võib öelda Martti sõnavõtu kohta. Sanskriti keelest on mul muidugi äärmiselt ähmane aim, aga eks ma kuulnud sellest ikka olin. Küll sugugi mitte seda, et see pole üldsegi väljasurnud keel, vaid on enam-vähem kogu aeg edasi elanud ka pärast oma kõrgaja lõppu (ja minu seniste teadmiste kohaselt hääbumist) nii poole tuhande aasta eest ja et tänapäeval on see taas ka täiesti elujõuline kirjakeel. Martti oma sõnavõtus nii palju tõlkimisest ei rääkinudki, kuivõrd tutvustas sanskriti keelt üldisemalt - ja vähemalt mulle oli see väga hariv kuulata.

Sõnavõttudele järgnenud õhtu läks päris pikale, eelkõige hea seltskonna tõttu, aga noh, vahetevahel võib ka nõnda-ütelda rihma lõdvemale lasta - ja seda õieti mu praeguse pingsa töögraafiku juures ka mõnikord (aga siiski mitte liiga tihti) ka vaja on.

Eelmise nädala lugemisväärset materjali pungil Sirbiga võrreldes oli seekordne number minu seisukohalt üsna õhuke: võimalik, et tunda annab võimuvahetus lehes, võimalik, et see pidigi nii olema. Nojah, tagasi vaadates omandab möödunud nädalal esikaanele pandud (senise) peatoimetaja pilt, millele ma siis veel suuremat tähelepanu ei pööranud, sellise hüvastijätu mulje, millist tänases lehes süvendas peatoimetaja veeru asemel Tedre Tarmo kirjutis, mis mingit otsa pidi samuti viimastel päevadel kerkima hakanud segadustele pühendatud oli.

Õnneks oli ajalehes siiski omajagu ajalooga haakuvaid kirjatükke, sealhulgas taas kord ja jälle von Maydelli ajalooteemalistest piltidest, mis nii näituse kui albumina viimasel poolaastal omajagu kajastust on saanud. Ja ikka põhjusega, sest ühelt poolt on need väärt pildid - küll mitte ehk neil kujutatud ajaloo tundmaõppimiseks, aga vähemalt kujutamisaegse (mentaliteedi)ajaloo uurimiseks kindlasti. Millest ka Mäesalu Mihkel kenasti ja põhjalikult kirjutab.

Mertelsmanni Olafil on juba tükk aega olnud komme lühidalt ja enamjaolt ka mõtestatult arvustada Eesti ajalugu puudutavaid teoseid, ka neid, mis ehk tema vahetust uurimisvaldkonnast pisut kõrvale jäävad. Seekord oli ta ette võtnud ühe vabariigi esimese järgu nimekama ajaloolase Sepa Hendriku mälestuskogumikku "Eesti mõtteloo" sarjas. Sepa Narva lahingu ja üldse Põhjasõja käsitlusega ning loomulikult ka majandusajaloo koguteosega olen ma mõistagi ka ise nii õpingute käigus kui ka muidu kokku puutunud ja üldiselt võib neid päris kõrgelt hinnata, vähemalt omas ajas, nii et ma ei tahaks päris hästi nõustuda Mertelsmanni hinnanguga, nagu oleksid need sellised kodukootud ega arvestaks üldse kaasaegse ajalooteadusega mujal maailmas (toona eelkõige Euroopas siis) - isegi kui ma võin sama rahulikult möönda, et kindlasti pole need ka mingil moel tollase ajalooteaduse "veritseva serva" tööd. Kriitikat jagub Mertelsmannil veelgi, eriti teravalt koostaja kohta, kus ta kipub lausa isiklikuks minema, aga ju tal on siis selleks põhjust (olgu see põhjus milline tahes). Lõpetab ta siiski optimisliku ja koguteost soovitava noodiga, mis on eelnenud kriitikatulva arvestades, ütleme, tore.

Piirimäe Kaarel oli võtnud kirjutada Applebaumi Anne'i uusimast, nüüd ka eesti keelde jõudnud raamatust (Teise maailma)sõjajärgse raudse eesriide kujunemise kohta. Ka tema on mõneti kriitiline selle teose suhtes, aga tundub, et üsna õigustatult, pöörates kriitikateraviku rohkem autori (ajaloo)teoreetiliste seisukohtade ja analüüsisügavuse mõningase nõrkuse pihta, tunnustades samas tema materjalikogumise ja -korraldamise võimet (mis küllap on mõistetav kriitika ajaloolaselt inimese kohta, kes on küll ajalugu õppinud, aga on karjääri teinud eelkõige ajakirjanikuna).

Et kirjandusküljed olid seekord täieliselt pühendatud, kui kasutada viimasel ajal mitmes mõttes sõimu- ja mõnitussõnaks saanud väljendit, naisluulele, siis need mulle midagi ei pakkunud (isegi mitte Kunnuse Mihkli pikk ja kindlasti asjahuvilisele sisukas jutt, mis mulle jättis aga vaid ühe suure ja mõttetu mulli tunde, otsekui oleks autor teab mis põhjusel punnitanud midagi öelda, aga jah, mida siis?).

Küll aga oli järjekordselt nauditav lugeda Turovski Alekseid, kes oli ette võtnud taas loomelu ja inimelu kokkupuute- ja lahkepunktide eritlemise ja kõrvutamise pealkirja all "Kohalik loomavalitsus ja selle valimised". Ja kirjutada ta juba endale tuttaval teemal mõistab. Ja kuidas veel! Olgu siis kirjeldades seda, kuidas "poliitikutest" paavianid häbisse sattumise asemel "poliitikast" taanduvad ja lastega tegelema hakkavad, misläbi nad kogukonna auväärt liikmeks edasi saavad jääda, või seda, miks inimestel on komme linde toita ("pärisahvilistel, nagu ka sotsiaalsetel kiskjalistel imetajatel see, kes kontrollib, jagab ja keelab toitu, on ülemus ning ülemus on teatavasti mõnus olla").

Päris huvitavalt ja tundub, et ka päris tasakaalukalt, ilma poliitiliste tõmblusteta siia- või sinnasuunas, oli e-valimistest ja selle mõningatest ohtudest kirjutanud Kivimäe Agu - kes mõistagi oma ametikoha tõttu on ka selliste ohtudega üsna hästi kursis. Ta ei piirdunud vaid kirjeldamisega, vaid pakkus välja ka mõned ideed, kuidas e-valimisi veel turvalisemaks muuta (lähtudes, jällegi küllap oma ametikohast johtuvalt), tõdemusest, et mida laiemalt e-valitakse, seda tõsisem on oht, et keegi võib vähemalt üritada neid kallutada). Selle numbri üks mõistlikumaid lugusid üldse, võiks resümeerida, ja nauditavalt kirja pandud pealegi.

Nojah, ja suuresti sellega ka lugemisväärne Sirp lõppeski. Kui üldse, võib veel mainida Soidro Mardi "meediaarvustust" Seli Neinarist, ajendatuna mõistagi äsjasest Salumäe medalite ja muude meenete saagast, mida võib pidada Seli lühibograafiaks humoorikas võtmes, ning Oleski Peetri pisut isiklikumat, aga ikka olesklikku järelehüüet professor Stolovitšile.


Loetud: Sirp, 15.11.2013
Vaadatud: mitte muhvigi

15.11.13

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille kestel jõudis muni teatavas mõttes pommuudis, et Sirbi lahkunud peatoimetaja kohusetäitjaks on määratud Kenderi Kaur. Ütleme nii, et see polnud ehk viimane nimi, mis oleks võinud mulle sellele ametikohale sobijaid vaagides pähe tulla, aga seal üsna lõpus küll. Eks saab näha, milline see uus (ajutine) luud olema saab - algus tundub olevat päris raju. Paberis küll nähtavasti mitte veel homme, kui just trükiprotsessi ei peatatud, et vastne peatoimetaja kt ka sõna sekka saaks öelda, vaid pigem järgmine nädal - enne mida kardetavasti jõutakse selle ümber veel palju jahmatav-pimestavat tolmu üles keerutada.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2013
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Haven (Yle2)

14.11.13

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest oma tubli tüki haukas ühelt poolt eile alustatud tõlke lõpetamine Diplomaatia hüvanguks ja teiselt poolt veel üks tõlge Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2013
Vaadatud: jalgpalli MMi valikmängude play-off ring: Jordaania-Uruguay (Eurosport), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Wolfsburg-Malmö (Eurosport), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2)

13.11.13

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida vahelelõikega täiendas ühelt poolt ühe artikli tõlkimisega alustamine Diplomaatia hüvanguks ja teiselt poolt õhtupoolikune osalemine Nomme mälumängu järjekordses voorus. Kuigi hästi meil ei läinud, vaid kümnenda koha jagamine. Ja lauda jäi ka õige mitu vastust, paraku. Aga noh, läks nagu läks ja uusi teadmisi, mõned isegi ehk huvitavad, tuli loomulikult ka, nii et kena õhtu seegi.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Outcasts (BBC Entertainment), Vice (Kanal2), Tasmanian Devils (Universal)

Ilmunud tõlked: Aljona Suržikova: Remarque'i kodumaal mõeldakse inimõigustele (Postimees, 12.11.2013)

12.11.13

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2013
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Potsdami Turbine - Lyoni Olympique (Eurosport), Elavad surnud (Fox), Välisilm (ETV), Nagu tühjaks pigistatud sidrunid: Itaalia kriisis (ETV)

11.11.13

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mis algas küll jubekolemaruhirmus vara, sest nii poole või kahe kolmandiku une pealt ehk ajal, mil see tegelik Eesti Nokia, ettevõte Kukk, Koit & Laulupojad, ei olnud veel kaugeltki tegevust alustanud, turgatas alasoikvel teadvusse äärmise erksusega mõte, et Postimees tahtis just tänaseks minu käest üht tõlget. Mille ma seejärel ka usinalt nende hüvanguks ära tegin.

Loomulikult mahtus päeva ka igapühapäevane traditsiooniline külaskäik ema juurde, mis, nagu ikka, tähendas mehist kõhutäit ja seekord ehk mitte nii tõhusat, aga siiski pisut pingutamist nõudvat peatäit, seda viimast mõistagi ikka ristsõnade kujul. Mis ristsõnadest väheks jäi, seda aitas teiselt poolt täiendada mõtteakrobaatika ruuteri paigaldamisel ema arvuti ja modemi vahele, et ta võiks ka oma tahvelarvutiga kenasti suure ja laia interneti ja kõige muu hüvesid nautida. Seda ma ütlen, et tõsiselt on eksiteel need, kes siiralt ja tõsimeeli arvavad, et Linux on keeruline ja Windows lihtne. Ruuteri juhend loomulikult soovitas kasutada massinaga kaasas olnud plaati enda korralikuks paigaldamiseks ja seadistamiseks, mida ma ka üritasin, aga tee või tina, selle plaadi arvates ruuterit lihtsalt polnud. Seda sõltumata sellest, millises järjekorras milliseid juhtmeid taha ja ette ühendada. Mis mõistagi ei takistanud samal ajal juba kenasti internetil töötamast :-) Nojah, lõpuks tuli ikka operatsioonisüsteemi enda töövahendeid kasutada, mis ruuteri kenasti ära tuvastasid ja ka seadistada võimaldasid.

Tänase väljaskäigu ajal oli ka imeilus ilm: kenakesti tuult, küll mitte nii palju, et see väga hinge läheks, ja tibutas ka. Miskipärast oli tunne, et kätte on jõudnud selle aasta esimene korralik sügispäev ja see pikk, vastikult pikk suvi on lõpuks ometi läbi saamas.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2013
Vaadatud: Ajavaod. Ärimehed: Franz Krull (ETV), Doctor Who: The End of Time, 2 (BBC Entertainment), ENSV (ETV), Die Tribute von Panem - The Hunger Games (Pro7)