31.12.10

KOffice 2.3 väljas

Eilse ja tänase vahetusel anti teada KOffice'i uue väljalaske ilmumisest, mis kannab numbrit 2.3. Tegemist on järjega väljalaskele 2.2, mistõttu mõningaidki vajalikke teadmisi võib ammutada vastavast teatest. Ent nagu ikka, on lisaks vigade parandustele ja optimeerimistele ka üht-teist uut.

Kõigepealt julgevad arendajad nüüd kinnitada, et mõned suure kontoritööpaketi osarakendused on jõudnud olukorda, kus neid võib julgelt soovitada kasutada praktilises igapäevatöös. Täpsemalt on neiks tabelarvutusega tegelev KSpread ning nii-öelda loovrakenduste poole pealt peamiselt kunstnikele, aga ka muudele graafilise eneseväljendusega tegelevatele inimestele mõeldud Krita, samuti vektorgraafikarakendus Karbon. Mõningaste mööndustega olevat kasutatav ka andmebaasirakendus Kexi.

Üldises plaanis võib öelda seda, et jätkuvalt on tublisti parandatud ühilduvust Microsoft Office'i rakendustega, seda peamiselt tänu Nokiale, kes ei ole sugugi maha matnud plaane töötada KOffice'i baasil välja universaalne dokumendinäitaja. Kõige rohkem puudutab see tekstidokumente ja esitlusi, vähemal määral ka arvutustabeleid ja muid asju. Ühilduvust on parandatud ka OpenOffice'iga, kuivõrd mõlemad kontoritööpaketid teostavad üht ja sama OpenDocumenti standardit mõnevõrra erinevalt.

Konkreetsematest rakendustest on KWord (tekstitöötlus) ja KSpread (tabelarvutus) saanud hulgaliselt parandusi, aga mitte just väga palju uusi omadusi. Isiklike katsetuste põhjal töötab KWord igal juhul paremini, suudab paremini aru saada "mittenatiivsetest" vormingutest (eriti doc ja docx) ning ka ise produtseerida tekste, mis OpenOffice'is avades näevad välja sellised nagu kord ja kohus. Õigekirja kontroll paistab toimivat, samuti muudatuste näitamine ja nendega arvestamine (kuigi viimase kallal, nagu ma olen näinud, tehakse väga võimsalt praegu tööd, nii et on loota, et millalgi lähitulevikus muutub see senisest veel töökindlamaks, eriti just tabelite, keerulisema vorminduse jms puhul). Üks asi siiski, mida ma ei ole suutnud kuidagi leida, kuigi see nagu peaks olemas olema, on all- või lõpumärkuste lisamise võimalus - iseenesest päris tähtis omadus, aga muidugi saab ka ilma selleta hakkama, kas või kunstlikult neid luues, kui vaja. KSpreadis on minu vähekogenud silmale ainsad olulisemad uuendused mõned uued funktsioonid.

Tublisti on täiendusi saanud esitluste loomise rakendus KPresenter. Kõige silmatorkavam on mõistagi spetsiaalselt korraldatud konkursi tulemusel nüüd juba vaikimisi pakutavad arvukad mallid, millel ehk küll liialt poeetilised nimed, aga mis maitse ühtelangemise korral võimaldavad siiski osa vormistamistegevusest tegemata jätta. Üks asi, mida agarad esitluste koostajad kindlasti rõõmuga vastu võtavad, on uus slaidide sortija. Üht-teist on ära tehtud animatsioonide alal, sealhulgas peaks olema nüüd võimalikud SMIL-animatsioonid (mille kohta mul täpsem arusaamine puudub, aga pidada olema midagi head).

Andmebaasirakenduses Kexi on samuti mõningaid vähem märgatavaid uuendusi, eriti palju aga täiesti silmaga nähtamatuid parandusi ja uuendusi, mis lubavad arendajatel pidada seda nüüd juba kasutuskõlblikuks ka praktiliseks tööls. Juba 2.2 ajal sisse toodud aruannete loomise võimalus, mis on ühine planeerimisrakendusega KPlato, on nüüdseks väidetavalt täiesti töökõlblik. KPlato kohta võib öelda, et see pole samuti saanud väga nähtavaid muudatusi, kui selleks mitte pidada paremat diagrammide esitamise võimalust.

Suhteliselt väheste muudatustega on läbi ajanud ka vektorgraafikarakendus Karbon, see-eest tema sõsar Krita on, nagu varemgi, muudatuste arvult esirinnas. Krita vahest tähtsamateks uuendusteks on uus värvivalija, lõuendi pööramise võimalus, mitmed uued "pintslid", väidetavalt lausa 50 korda kiirem joonistamine, oskus täielikult ära kasutada kõiki arvutis leiduvaid protsessoreid (ka graafikaprotsessoreid) ja kindlasti veel õige mitu asja, mida siinkirjutaja ei ole osanud tähele panna või hinnata.

Muudest asjadest tasuks ära mainida omaette kommentaarikujundit ning väga võimsalt uuendatud diagrammikujundit. Ka valemikujund sai hulganisti parandusi, olles muu hulgas nüüd võimalikult täpselt ühilduv ka OpenOffice'iga. Veel üks uus asi on nii-öelda kirjutuskaitstuse põhimõtte rakendamine, mis lahtiseletatult tähendab seda, et juhul kui mõnda KOffice'i rakendust kasutatakse mõne teise rakenduse sees dokumendi näitamiseks (näiteks veebilehitsejas või kirja manuse korral), siis juhul kui sellist dokumenti ei ole võimalik salvestada avamiskohas (näiteks mainitud kirja manuse puhul), siis ei saa seda ka enam muuta (varem oli see võimalik, tekitades petliku tunde, nagu võiks tööjärg tõesti olla nii sujuv...).


Uudise põhiallikas: KOffice 2.3 väljalasketeade
Allalaadimisjuhised
Kodulehekülg

Neljabased mõtted

Eilse järel oli tänanegi selline tavaline ebatavaline päev. Ärkamine venna juures tähendas seda, et eile napiks jäänud unele ei lisandunud täna just kuigi palju - millegipärast ei ole ma kunagi suutnud seal kaua magada - nähtavasti on tegemist spetsiaalse magnetväljade ja muude heade asjade(TM) ristumiskohaga, mis kohe innustab vähe magama ja palju töötama! Aga ega ma kaua ei lasknud venna ega kellegi teise töömeeleolu enda isikuga rikkuda ning kobisin Tallinna suunas liikuva autobussi peale, kus veel viis minutit enne väljumist võisin tunda ennast nagu kuninga kass, kelle jaoks on spetsiaalselt suur masin liigutamiseks välja toodud. Siis aga ilmus veel paar reisijat, kes paraku veidi vähendasid selle reisi eksklusiivsust.
Koju tagasi jõudes kulus mõistagi õige mitu tundi vahepealsete uudiste läbinärimisele ja nii ma leidsingi, et eriti kui arvestada unisust ja tõeliseks gravitatsioonimagnetiks muutunud voodit, siis rohkem ma täna ei jõua, kui vaid ühe Diplomaatia soovitud artikli tõlkimine.

Loetud: Tehnikamaailm 1/2011
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3)

Ilmunud tõlked:
Edward Lucas: Hodorkovski libakohus (Postimees, 30.12.2010)
Vello Vikerkaar: Loomade planeet (Postimees, 30.12.2010)

Kolmabased mõtted

Täiesti tavaline ebatavaline päev, kus kõik asjad olid teisiti kui tavaliselt :-) Alates juba sellest, et pidin täna ärkama kella 9 paiku, mis teisisõnu tähendas musugusele vanainimesele kohatult pisikest uneaega. Aga et ees ootas ringsõit mööda Eestimaa lumekauneid kohti, mis pidi tipnema jõulu ja aastavahetuse segapidusöögiga venna juures, siis vääris see väike unevajak küünlaid või vähemalt LED-lampe.
Esimeses joones viis teekond koos ema ja ta poiss-sõbrast sohvriga Türile, mööda kenasti poollumevaba otseteed üle Rapla. Kui jätta kõrvale teekonna jooksul aina paksemat ilmet võttev lumikate, siis ainuke tähelepanuväärne vahejuhtum oligi Rapla kandis, kus järsku hakkas masin hüplema, karglema ja lainemata - sellest selgus ka, miks oli suvel olnud vaja kohe pikalt seal teetöid teha: ilmselt mõeldigi talve peale ja selle peale, et üksluine valge maastik uinutab autojuhte, ning siis viimistleti hoolikalt teekatet, et see ikka autojuhid ning ka teised liikursõidukites olijad kenasti ärkvel hoiaks (sest mitte kõigil pole ju ristsõnu, mille lahendamine mind selle teekonna vältel üleval hoidis ja millest ei suutnud mind rohkem kui hetkeks eemale kiskuda ka Rapla imetabaste teemeistrite loomepuhangu nautimine).
Türile jõudes väisasime kõigepealt, nagu kord ja kohus ette näeb, mõistagi surnuid. Teated Türi mattumisest lume alla vastasid täielikult tõele, võib-olla päris meetrini surnuaias lumi ei ulatunud, aga igal juhul oli teda palju ja paraku polnud selle eemaldamiseks ning vajalike haudadeni pääsemiseks muud vahendit kui tavaline kitsas labidas. Aga küünlad, lilled ja muud asjad, mida lahkunud nii kangesti igatsevad, et pidevalt elavaid neid enda juurde tooma kannustavad, said igatahes oma kohale.
Veidi aega Türil tädi juures veetnud ning ta autosse ära mahutanud, algaski sõit Tartu/Kungla suunas. Kunglas oli juhtunud tõeline järeljõuluime: kui veel eile olevat seal vesi olnud tavapäraselt kinni külmunud, siis täna voolas see väga kenasti. Nojah, tõsi küll, miskipärast ainult kraanist, mitte näiteks WC-s, aga et viimase kasutamine kanalisatsioonihädade tõttu on nagunii problemaatiline, siis see ei häirinud. Aga selleks, et vuliseva veeni jõuda, tuli ka seal mehemoodi kühveldada (tagantjärele nägin Facebookis üht pilti Jaapanist, kus oli veidi suuremas skaalas tehtud midagi samasugust, nagu me tegime Kunglas...)
Õhtupoolik venna juures möödus niisiis suure söömise ja joomise (mis kindlasti kulus ära, sest jõulusöömaajast on ju juba mitu päeva möödas ja aastalõpuorgia alles ees, aga imene tahab ju vahepeal lukulluslikult prassida...), igasugu kingituste jagamise ja saamise ning muidugi minu jaoks peamise elik saunaskäigu saatel - kui rohkem ei peaks õnnestuma, siis see kord või paar venna sauna kasutada kuulub kindlasti aasta tipphetkede hulka. Ja nii kaduski pikk päevatee öhe...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Aastalõpu intervjuu peaministriga (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2)

Ilmunud tõlked:  Abdul Turay: head lekked (Postimees, 29.12.2010)

29.12.10

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe pisikese loohakatise tõlkimine Postimehele.

Täna lõpule jõudnud selle aasta viimase Tuna lugemine oli päris vaimustav. Kui selliseid artikleid loeksid rohkem need, kes igatsevalt õhkavad, kui hea oli elu ikka nõukogude ajal... Kuigi muidugi võib ka nõustuda samuti selles Tunas esitatud järgmise mõttega: "Ütlen veidi ülepakutult, et mulle on jäänud mulje, et Eestis on 2010. aastal justkui kuritegu väita, et Eesti NSV-s olid inimestel olemas igapäevased rõõmud. Miks ei võiks Eestis representatiivselt uurida armastuse ajalugu Eesti Vabariigi loomisest kuni tänapäevani. See oleks innovatiivne!" (Nojah, "Eesti erootika ajalugu", mis võtab ette kohe muinasajast tänapäevani, on ju olemas, aga selle teaduslik väärtus on, ütleme, tagasihoidlik...) See viimane mõte oli päris numbri ilmselt kõige huvitavamast osast, kus kümmekond Eesti ajaloolast avaldasid arvamust selle üle, kas Eesti lähi- ehk täpsemalt 20. sajandi ajaloos on endiselt "valgeid laike". See oli tõeliselt hea lugemine, mis ühelt poolt jättis hea tunde, et üldiselt on Eesti ajalugu üsna korralikult läbi uuritud, aga teiselt poolt siiski ka veidi muserdas, et uurijaid on nii vähe, et endiselt leidub küllaga päris tumedat maad, mis võiks võib-olla isegi seniseid üldkäsitlusi mõjutada. Üks provokatiivsemaid mõtteid kõige selle juures tuli tuntud ajaloolase suust või õigemini näppude alt, kellelt lausa võibki midagi niisugust oodata: "Mis puutub aga 1939. aasta seisu, siis püstitaksin siin provokatsioonilise hüpoteesi, et kui 1939. aasta baaside leping oleks pandud Eestis rahvahääletusele, oleks üle poole kodanikest hääletanud selle poolt. Kui jah, miks see nii oli?" Enda vanaonude jutu põhjal, kellest suurem osa oli üles kasvanud ja algkoolis käinud ajal, mil seal eesti keeltki rääkida õieti ei tohtinud, võiks muidugi sellele vastu vaielda, aga eks nad olid ka pärit Eesti suhteliselt kõige konservatiivsemast piirkonnast, nii et kuigi representatiivne see kindlasti ei ole ning auväärt ajaloolasel võib täiesti õigus olla...


Loetud: Tuna 4/2010
Vaadatud: Päev pärast homset (TV3), Eureka (TV6)

28.12.10

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimise päev. See möödus taas täielikult KDE ja just selle arendusharu ehk juba väga peatse KDE SC 4.6 tähe all. Põhimõtteliselt võib tänase seisuga selle siis tõlgituks kuulutada. Õigem oleks ehk öelda, et tõlgituse tase on parem kui KDE SC 4.5 puhul: tõlkimata on endiselt 6 sõnet kiirsuhtlusrakenduse Kopete videoseadistustest ning pärast tänast, mis valdavalt möödus dokumentatsiooni ajakohastamise saatel, on ka too õnnetu keeleõppe rakenduse Parley käsiraamat senise 200 puuduva sõne asemel nüüd vaid 150 puuduva sõnega. Raske on seda Parley käsiraamatut tõlkida, ilmselt tugevasti ka seepärast, et kuigi rakendus ise on vahva, siis ei ma ise ega ka keegi teine ole suvatsenud sellele vajalikke andmefaile koostada, et seal saaks harjutada näiteks keeleoskusi ka millegi muuga kui tai-saksa või inglise-gaeli sõnavaraga või muid teadmisi millegi muuga kui inglise kuningate nimede-valitsemisaastatega... See võtab kohe tugevasti motivatsiooni maha.
Täna tuli ka meelde, et Eesti pidada peagi eurole üle minema. See tähendab ühtlasi vajadust KDE vastavates failides väikese paranduse tegemiseks, täpsemalt asenduseks EEK->EUR. Nagu küsimisest KDE tõlkelistis selgus, ei ole seda ilmselt mõtet väga vanadesse versioonidesse sisse viia - kui neid ka üldse veel kasutatakse, siis KDE omalt poolt enam midagi uut ei väljasta, nii et vastutus vajalike muudatuste eest lasub rohkem kasutajatel või distributsioonidel endal. Aga nii kolme-nelja kohta tuleb see parandus siiski teha.


Loetud: Tuna 4/2010
Vaadatud: Merlin - Die Rückkehr (RTL2), 100 sekundit (TV3), Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese aastalõpuintervjuu (ETV), Kaugel Maast (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

27.12.10

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida muutis omajagu kenamaks Geraldi ja Elleni pisitütrekese jätkuv mõju, aga muidu rien.


Loetud: Tuna 4/2010
Vaadatud: Narnia kroonikad: Prints Caspian (TV3), Arn - Pohjolan ritari (Yle2), Postiteenistus (ETV), Julen'ka. Smertel'nõe uroki (TV3+)

26.12.10

Laubased ehk pärislaubased ehk esimesejõulupühased mõtted

Täna oli selline päev, kus silmade avamise ja tuvastamise järel, et maailm on tõepoolest taas olemas, jäin tavapärase automaatpiloodi peale lülitumise ning tööle või mingite muude ülesannete täitmise asumise asemel hoopis laisklevalt mõtisklema, mida päevaga peale hakata (ja need ei olnud mingid kassiahastuse elik pohmelli elu tõelise loomuse avastamise mõtted, vaid lihtsalt mõnus mõttevoog ümber kolba sisekülje ja mitu korda järjest kohe). Selle pingsa, kuid aeganõudva töö järelmina mööduski tänane päev sellised laisas rütmis, mida poole vinnaga võiks ka tööpäevaks nimetada, sest tõlkisin selle jooksul ära ühe artikli Postimehele ja veel ühe Diplomaatiale, kuid valdavalt oli see siiski pühendatud auväärsele, kohutavalt suurt pingutust nõudvale ja sama kohutavalt suurt naudingut pakkuvale mittemidagitegemisele. Nagu eelmise lause algupoolest aru võis saada, ei ole ma siiski väga hoolas ja innukas kategoorilise imperatiivi "ei ühtki päeva ilma laisklemata" järgija, sestap võtsin kätte ja lugesin läbi ka Varraku raamatublogi vahendusel ette võetud ühislugemise sellenädalalase portsjoni. Et ma seda kirjanikku varem lugenud pole ja õieti temast suurt midagi ei tea peale mõne üksiku ettejäämise pelgalt nimena, siis oli see kahtlemata huvitav lugemine, mis jättis aga väga segase tunde, mida ma püüan sõnalisse vormi valada mõnevõrra hiljem (võib-olla siinsamas ajaveebis, aga võib-olla ka otse ühislugemise kommentaariumis, eks vaatab, kuidas minusugusel voluntaristil parajasti tuju on...).


Loetud: Andrei Ivanov, Minu Taani onuke
Vaadatud: Klass: elu pärast (ETV), Die Mumie - Der Grabmal des Drachenkaisers (RTL), Tulnukad (TV3)

25.12.10

Reedesed elik jõululaubased mõtted

Peaaegu oleks juba kirjutanud harjumuspäraselt "tavaline" - nii ränk on sissejuurdunud kombe jõud... -, aga sain siiski sõnasabast kinni, sest tänane päev polnud just kuigi tavaline: esiteks polnud see kindlasti tööpäev ja teiseks ei olnud see isegi mitte tavaline jõululaupäev. Viimases osas oli ebatavaline nii selleaastase kogunemise koht Tallinnas kui ka asjaolu, et kogunenuid oli tavapärasega võrreldes ühelt poolt veidi vähem, aga teiselt poolt jälle hulga rohkem... Isegi algus väga vara hommikul oli omajagu ebatavaline, aga nagu hiljem selgus, oli see saabunud raevust vahutava ja säravvalgeid vihapritsmeid purskava Scarletti-neiukese tõttu ilmselt isegi mõistlik.

Igatahes jõudsin kenasti kella 15 ajaks, nagu ette nähtud, kohale, mida lihtsustas tublisti ka see, et osaliselt linna(osa)valitsus, osaliselt inimesed ise, nähtavasti tantsusaate lõppemisest kohutavalt nördinud, ei võimaldanud mul enam tantsiskleda poolemeetrises või sügavamas lumes, vaid olid peaaegu terves ulatuses minu ning ema ja ta poiss-sõbra elupaikade vahele jäävad teed lahti lükanud. Nojah, muidugi see salakaval võte, millega ehe kiilasjää õrna lumekihi alla matta, oli endiselt kasutusel, aga sedakorda ma oma spagaadioskusi siiski ilmutama ei pidanud paraku.

Terve korteritäis inimesi ja teist samapalju jõulutoite said õige mitu tundi omavahel kenasti läbi, kuni lõpuks hakkasid toidud koguselt juba tugevasti alla jääma ning inimesed piinlikkust tundes ennast selle peale lahkuma asutasid. Õieti oligi see rohkem selline rõõmus kokkutulemine, mitte harras jõuluõhtu - seda viimast meenutasid rohkem maiustustelaua kohal kõrguv kuuseke ja hõõgvein (kes siis ikka muul ajal sellist kraami joob, lihtsam on ju niisama kiiresti ja külmalt alkohol alla kulistada, et ikka rutem nokkima hakkaks, kui jännata mingi soojendamisega...) Nojah, tegelikult oli märgata, et mingid päkatsid olid ka vahepeal kuidagi märkamatult jõudnud ringi sebida, sest nii enam-vähem kõigile jagus mingi pisike pakike mõningate käepäraste eluliselt vajalike asjadega, nagu šokolaaditahvel või peaparanduse raamatuke (mis, nagu kõigi hämmatuseks selgus, ei olnud mitte ilukirurgiast, vaid millestki sootuks maalähedasemast...) või veel miskit.

Aga peamine oli siiski rõõnus meeleolu ja lookas lauad, millele ka mina oma väikese panuse andsin. Sellega seoses selgus ka huvitav, kuigi ilmselt ajaloos korduvalt esinenud tõik, et toiduvalmistajate arvamus oma toidust on üpris erinev selle maitsjate omast: kaks inimest, kes olid maiuspala kaasa toonud, olid kumbki üsna kindlad, et nad on valmistanud liiga magusa, peaaegu söömiskõlbmatu asja, kuid nii ei arvanud miskipärast keegi teine...

Hõõgveinist, õllest, praest ja magusasjadest julgust saanuna asusin lõpuks tagasiteele, mis osutus imeliselt kergeks, veel kergemaks kui tulek, sest vahepeal oli Tallinnasse ilmunud üleeuroopaline staar Scarlett ja nii võib öelda, et jõudsin koju kui tuulest viidud. Korraks tekkis küll seejärel ahvatlus asuda tõlkimistöö kallale, aga surusin selle tungi siiski maha ja kasutasin ära ema pakutut head võimalust lõpetada Meistriristiku ruudukeste täitmine. Mis oli nähtavasti palju harivam kui tõlkimistöö iganes võinuks olla: oma häbiks pidin tunnistama, et ma ei olnud kunagi kuulnud sõna džakruaruu, ehkki EE-s on see ometi sees...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Postiteenistus (ETV), Titan A. E. (Showtime)

24.12.10

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest teatav, aga pisike ajahulk kulus järjekordse isikliku kultuurikilomeetri läbimisele (jah, erinevalt Tallinna linnast on mul see juba aastaid korralikult sisse tallatud ja selle ääres leidub nii veekogusid, skulptuur, toitlustusasutusi, kaubandus- ja elamispindu, rohelust, rahu ja vilgast liiklust ja mida kõike veel!) vaimustavates kargetes ilmastikutingimustes elik jalutuskäigule postkontorisse, kus mind ootas ees SERKi/Varraku raamatupakike, mille sisu olgu ka siin avalikuks tehtud:



Et postkontor asub mugavalt Magistrali keskuses, kasutasin ära ka head võimalust natuke ostelda, sest kuigi ma üldiselt olen üsna ja päris pühadeväline inimene, siis jõulude ajal haarab mindki mingi hardusehetk või vähemalt kohusetunne viibida pereringis, vahetada kinke ja üldse lisaks enda mõnusalt tundmisele, mida ma nagunii pidevalt ja alatasa teen, tunda mõnu ka sellest, et teised ennast mõnusalt tunnevad.

See tähendas küll ka natuke hilisemat ajakulu, kui ostlemise tulemustest tuli kokku meisterdada midagi, mis juba homme käiku läheb ja loodetavasti head vastuvõttu leiab, kuid õhtupoole suuremaks ajakulutajaks oli siiski järjekordne Mageia tõlkemeeskondade juhtide kokkusaamine. Sedakorda oli seegi pühademeeleolust kantud ning mitte väga sisukas ega isegi sellisena plaanitud, aga midagi seal ikka räägitud sai. Huviline võib lugeda lühikokkuvõtet siit ja täielikku logi siit.

Mageiaga tegelesin siiski aega põhitöölt eemale juhtides täna veelgi, lõpetades veeilehekülgede tõlked, nii et kui need loodetavasti juba homme või vähemalt lähemal ajal ka rakendatakse, siis peaks olema võimalik lugeda eesti keeles lisaks senisele (praegu osaliselt tõlgitud) põhi/avaleheküljele ja väärtuste leheküljele ka KKK, annetuste ja käitumisjuhiste lehekülge. Ega praegu suurt midagi muud Mageia rindel teha polegi, sest tarkvarahoidlad veel avalikkuse ette paiskamiseks valmis ei ole ja sestap pole ka tarkvara tõlkida (kuigi et esimese väljalaske kujul on siiski suurel määral tegemist väga Mandvivaga sarnase asjaga, ei ole nähtavasti seal ka suurt midagi tõlkida, ehk vaid peamiselt vahetada sõna "Mandriva" sõna "Mageia" vastu).


Loetud: Tuna 4/2010
Vaadatud: Neljas kuningas (ETV2), Ilus ja lõbus 2010 (Kanal2), Grace'i päästmine (TV3)

23.12.10

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest üsna kopsaka tüki haukas välja ühe raamatuesitluse väisamine. Õieti oli tegemist lausa kolmiküritusega, kus rahva ette pandi väljanäitusele kolm autorit ja kolm teost: Mihkelsoni Marko ja "Venemaa: valguses ja varjus", Herkeli Andres ja "Aserbaidžaani kirjad" ning Vahtre Lauri ja "Eesti saatusehetked". Kas esitletute rohkuse või siis selle tõttu, et nad kõik on üpris tuntud isikud ja lisaks sellele veel poliitikud ka, oli rahvast Solarise Apollosse kogunenud päris ohtralt ja after-party'gi jaoks kaetud laud oli ilmselt tavapäraste raamatuesitlustega võrreldes lausa äke, minu jaoks eriti meeldivalt suure juustukuubikute kandikuga, mille kõrvale vein maitses imehea. Väikese tõrvatilga tekitasid muidugi Apollo logistikaprobleemid, mille tõttu polnud just sellesse kauplusse jõudnud Marko raamatut (mis oli minu jaoks üks peamisi asju, mille pärast ma end sinna esitlusele üldse vedasin), nii et neid oli seal välja jagada õige vähe ja mõistagi mulle ei jagunud... Aga üldiselt siiski väga head õhkkonda aitas minu jaoks üleval hoida lisaks asjaolu, et kohal viibis üsna palju vähem või rohkem tuttavaid inimesi, muu hulgas ka vähemalt üks inimene, keda ma vist ihusilmaga ei ole oma paarkümmend aastat näinud. Nojah, veel meeldivam oli muidugi see, et vahetult enne üritust sai allkirjastada paar lehekest, mis peaksid Diplomaatia väljaandjate kaudu tooma pisukest kasvu jõuluajal paratamatult kiiresti kuhtuvale pangaarvele. Ühtlasi oli see ka esimene kord füüsilise vahekorra jaoks Diplomaatia uue toimetajaga, mis oli väga hea, sest sai kustutatud tema natuke ekslik arvamus mu võimete kohta ja selgitatud, et soome keele tõlkimisest hoian ma nagu katkust eemale kas või juba sel põhjusel, et see keel on nii paganama raske ja arusaamatu... Igatahes väga tore ja suhtlemisrohke üritus, kuigi, tõsi jah, ka väga väsitav - seda mitte niivõrd ürituse enda pärast, kuivõrd seepärast, et selle käigus sain ma ka kätte selle oma suurtõlke nii-ütelda autorieksemplarid. Neid koju tarides jõudsin ma kindlale veendumusele, et jõulukingiks peaksid seda soovima ikka ainult need inimesed, kes võivad olla absoluutselt veendunud, et nende juurde tuleb jõuluvana, saaniga ja puha, ent kõik need, kellele ainult päkapikud kuuse alla ahvatlevalt krabisevaid ja kullakarralisi pakikesi veavad, peaksid enne mitu korda järele ja üle mõtlema - selle raamatu raskus on just selline, et kui isegi vaene päkapikk taarudes selle kohale jõuab vedida, siis vajab ta nähtavasti vähemalt kolm kuud taastusravi... niisugune pisikeste jõuluabiliste rivist väljalöömine poleks ilmselt just kuigi viisakas...

Koju tagasi jõudes avastasin uudise ühe Eesti firma kohta, kes olevat valmis saanud uuendusliku e-paberi. Ei oska selle kohta rohkem midagi praegu arvata, aga eks näeb, kas neil õnnestub seda ka korralikult turustama asuda - sest tegelikult on kindlasti hea, kui väidetavalt väga heade omadustega ja senisest tehnoloogiast hulga odavam e-paber turule jõuab ning ka e-lugerite hindu veelgi allapoole kerib - ei peaks ju ütleme siis ümbrispaberi või lugemisprillide (kuidas keegi tahab e-lugerit võtta) hankimine maksma nii hoomamatult palju enam kui e-raamat ise. Ja nojah, eks need teised artiklis mainitud kasutusvaldkonnad on ka kindlasti uuenduste ootel...

Õhtupoolikul tuli teadaanne Mandriva Linux 2010.2 ilmumise kohta, millest ma tegin kohusetundlikult eraldi pisikese uudisnupu.


Loetud: Arvutimaailm 12/2010
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)

Mandriva Linux 2010.2 väljas




Täna anti ametlikult teada Mandriva Linux 2010.2 ilmumisest. Nagu nimigi näitab, on tegemist nüüdseks juba enam kui aasta vana 2010 seeria järjekordse väljalaskega, mistõttu selle kohta kehtib eelkõige kõik see, mis on öeldud 2010.1 kohta - seda enam, et ka ametlik väljalasketeade nendib, et tegemist on lihtsalt sellesama 2010.1-ga, mida on lihvitud turvauuenduste ja vigade parandamisega. Neid uuendusi, nagu võib lugeda väljalasketeatest, on muljetavaldav hulk, lausa tuhandetes, kuid samas välja öeldud lubaduste kohaselt pakutakse uuendusi ka edaspidi, näiteks peatselt uue versiooni välja toova OpenOffice.org-i ja KDE jaoks. Niisiis on tegemist lihtsalt väikese verstapostiga teel kevade lõpu poole ilmuva Mandriva Linux 2011 suunas, mitte millegi eriliselt uuenduslikuga. Aga kindlasti tasuks seda silmas pidada ja kasutusele võtta neil, kel on juba tarvitusel 2010.1.

Väljalasketeade: Mandriva ametlik ajaveeb

22.12.10

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille kõige suurem sündmus oli vastu õhtut ametlikult alanud talv. Kuigi sügiseks ei saa juba mõnda aega väljas valitsevat ilma nimetada, oli ikkagi kurb, et nüüd lemmikaastaaeg ka ofitsiaalselt ja täiega otsa sai... jälle üheksa kuud ootamist ees... masenduse vältimiseks tuli ära tarbida üks šokolaad, see mulle kohe avastamishetkest saati meeldima hakanud Kalevi piimašokolaad iirise ja maapählkiga, mis muutis elunatukese taas säravamaks ja magusamaks.

Mandriva teatas täna lähipäevil ilmuva ajakohastatud Mandriva Linux 2010.2 tarbeks korraldatud kasutajate (või ka lihtsalt huviliste) taustapiltide konkursi tulemustest. Mõned olid eriti vahvad, eriti see kassiga jättis väga hea mulje, aga igal juhul tore, et niisuguseid konkursse korraldatakse. Sedakorda vist küll vähemalt võitjate seas ühtegi eestlast polnud, kuigi ma ei hakanud ükshaaval nimesid üle kontrollima.

Loetud: Tuna 4/2010
Vaadatud: Eureka (TV6)

Ilmunud tõlked: Aastalõpp raamatuga: Postimehe kaasautorid soovitavad (Postimees, 21.12.2010)

21.12.10

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Sedakorda siis täielikult KDE ja endiselt raskesti käsitsetavas seisus tõlkerakenduse Lokalize (mis probleemidest hoolimata on siiski tubli tööloom ja mille praeguse eripäraga ma olen juba natuke isegi ära harjunud, kuigi pole kerge olla nii ettevaatlik...) saatel. Paar pisiuuendust oli KDE stabiilses harus ning natuke nägin ka vaeva arendusharu kasutajaliidese poole peal, aga peamine mahv läks arendusharu dokumentatsioonile, mis on pikka aega olnud hooletuses. Tänase päeva saagi kohta võib öelda, et valdavas osas sai tulevase KDE SC 4.6 materjal korda, kuigi mõned natuke suuremat pingutust nõudvad käsiraamatud jäid veel tegemata (sealhulgas see õnnetu keeleõpperakenduse Parley käsiraamat...) Üldiselt oli tõlkimist või ülevaatamist vajavate sõnede suurest hulgast hoolimata siiski isegi hämmastavalt vähe pingutusi vaja teha ja üksikasjalikumalt rakenduste hingeelu uurida - ehkki 4.6 toob kahtlemata kaasa omajagu uuendusi, siis ikkagi mitte nii palju selliseid, mida oleks põhjust käsiraamatutes ära mainida või mis nõuaksid tõlkijalt suurt pingutust (muidugi, osad käsiraamatud on endiselt küllaltki kurvas seisus - keegi pole neid üldse täiendanud juba aastaid ja nii mõnelgi juhul vastavad nad vaid hädavaevu asjade praegusele seisule, aga neid pole tegelikult just väga palju). Osaliselt võtab tulevase KDE SC 4.6 uuenduslikkusest kulda ja karda muidugi maha ka eelmisel nädalal teatavaks saanud KDE-PIM-i arendajate kurbdust tekitav teadaanne, et nad ei jõua ka nüüdseks oma tegevusega nii kaugele, et seda 4.6 raames pakkuda, nii et KDE-PIM-i stabiilseks versiooniks jääb ka pärast 4.6 ilmumist endiselt 4.4...

Piret kuulutas täna Varraku raamatublogis välja ka uue ühislugemise, mille objektiks on sedakorda noore Eestis elava venelase Ivanovi Andrei eelmisel aastal Loomingu Raamatukogus ilmavalgust näinud kahest jutust koosnev kogu. Ma ei ole küll veel suutnud välja nuputada, kuidas täpselt ma peaksin aega leidma selle "ühisonukesega" tegelemiseks, aga kuskilt tuleb proovida see siiski kokku näpistada - kas või selleks, et saada oma selleaastasesse ilukirjanduslikku lugemusse teinegi raamat kirja...


Loetud: Tuna 4/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon

20.12.10

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisid mõnevõrra taas ühe artikliplikakese tõlkimine Postimehele (nüüd, pühade eel, on neilt hakanud õige palju tõlkesoove tulema, üks jäi veel isegi varru - ja peagi see Diplomaatia aeg käes ei ole - ehh, kuhugi peab vahele mahutama veel ka kohe algava uue ühislugemise - tihedaks läheb see "rahulik ja õnnis" aeg...) ning ema külaskäik. Sedakorda hanged ega ilm ega muu neid ei takistanud. Lisaks muule heale ja paremale tõi ema kaasa ka paar ristsõna, mille lahendamine võttis veel veidi aega tööülesannete täitmiselt vähemaks ning tõi ühtlasi meelde kurvastava tõsiasja, et jälle on kätte jõudmas aeg, mil peab asuma aasta jooksul talletatud ristsõnavihikute vinjetikesi kleepima. Igavesti tüütu tegevus, aga noh, eks ole ju lootus, see peovenitajast vennike, ikka suur saada ka mõni kopsakam auhind. Ristiku väljaannete puhul polegi kõige hullem, nad panevad aasta esimese numbriga kaasa ka aluse, millele kleepida, aga Kuma väljaannete jaoks tuleb paraku raisata niigi kallist pabermaterjali, mille vastu liimiga kaetud läikpaberitükikesed suruda...


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Arn - Pohjolan ritari (Yle2), Riigimehed (ETV), Babylon A. D. (Pro7)

19.12.10

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis taas ühe artikli, õigemini küll artikliplikakese tõlkimine Postimehele.

Õhtupoole tabas väike üllatus, kui ilmast ja teeoludest ja kõigest muust hoolimata jõudis ukse taha postikuller, kes tõi pakikese EPL-ilt. Õigemini oli see üllatav ainult seepärast, et hommikupoole oli helistanud üks teine kullerfirma ja alandlikult palunud, kas jõulueelse räige koormuse ja kõigi muude hullude asjaolude tõttu soostuksin ma välisukseni kõndimise asemel sammuma kandekeskuseni, millega ma muidugi - vähese kehalise koormusega imene, nagu ma olen - rõõmsalt nõus olin. Aga see selleks, olgu siin siis ära mainitud kulleriga pärale jõudnud raamatupaki sisu:



Täna võis näha ka üht uut Wikileaksi avaldatud USA Tallinna saatkonna läkitust, mis erinevalt varasematest ei andnud õieti midagi teada Eesti kohta, küll aga, nii nagu läkituse kirjutamise ajal aasta tagasi, ka praegu väga aktuaalse Valgevene kohta. Aga seda tasub muidugi ise lugeda ja mõtiskleda selle üle, mida sealt välja saab lugeda...


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud. Teadmata kadunud (Kanal2), Klass: elu pärast (ETV), Click - superpult (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: petsid naist - kindlustust ei saa (Postimees, 18.12.2010)

Reedesed mõtted

Tõlkijate jõuluõhtust juba kosununa enam-vähem tavaline tööpäev, mida küll veidi kärpisid ühe artikli tõlkimine Postimehele ja kõrvalasuva kaupluse väisamine toiduvarude täiendamise eesmärgil. Viimane andis ka hea võimaluse nautida imeilusat talveilma: kena mahe tuul, miskit nagu puistas ka, kuigi ma väga kindel selles olla ei saa, temperatuur ka kümmekonna miinuse juures, nii et mis hing veel oskaks tahta. Tagasitulek küll oli juba problemaatilisem, kui kõigepealt tuli leida võimalus läbida autode kadalipp, mille oli tekitanud üks ukerdav kaubaauto, ning seejärel avastada tohutu rõõmuga rinnuni ulatuvas lumes sumpamise mõnud, kui naabermaja ümbrust lumest vabastav trakats, õigemini selle juht oli avastanud, et kõige parem on lund lükata sellele teerajale, mis mu elamu juurde viib... Samas aitas suur toidukott kenasti pea lume peal hoida ja edasi liikuda, nii et jälle üks vahva talveelamus juures!

Tänane Sirp oli pühadeksvalmistuvalt paksuke, aga kuigi salakavalalt lausa esiküljele peidetud kirjakesest võinuks oletada, et lugemist jagub tervelt kolmeks nädalaks, oli see vähemalt minu jaoks siiski suhteliselt tühjavõitu. Siiski pühadeküljed Lotmani Mihhaili enesepaljastusliku jõuluesseega ja Petti Urmase arvustusliku jutuga, mis lähtus Fanny de Siversi hiljutisest raamatukesest, pakkusid lugemist küll. Päris intrigeeriv oli lugeda ka arvutute asjatundjate ja muude tegelaste arvamusi tänavusest kirjandusaastast - selle põhjal jäi mulle üsna kindel tunne, et ma ei ole ilmselt suurt midagi kaotanud, kui ei ole ühtegi selle aasta teost lugenud (see käib õieti küll ka mõne eelmise aasta kohta... - ja nähtavasti on siiski erandeid, mis vääriksid lugemist, olgu ilmumisaasta 2010 või varasem, aga neid väheseid, mida ma julgen selliseks oletada, ära mainitud vististi ei olnudki...) Siiski pakkus aastalõpu Sirp ka lõbusamat lugemist, täpsemalt kaht kirjandusteemalist pikka lugu, mille kirjutamise põhjusest ma väga hästi aru ei saanud, aga mis olid lihtsalt naljakad oma näilises tõsiduses: Metsa Andrese ihulis-genitaalne "arvustaja arvustus" ja Sauteri Peetri lepingulis-rahalised ja enesekaemuslikud õpetussõnad algajatele kirjameestele.

Selles mõttes oli palju köitvam Sirbi vahele asetatud Keele Infoleht, mis oli täis lugemistväärt materjali, olgu keele muutumisest (minu jaoks, kes ma soome keelest äärmiselt vähe tean, oli veidi üllatavgi lugeda, et soome keel kippuda mõneti muutuma suunas, kus eesti keel on juba pikemat aega olnud) või terminoloogiast.

Keele vallast pakkus järjekordselt lugemisnaudingut Postimees, mis on meeldival moel jätkanud "keeletoimetaja tähelepanekute" avaldamist. Sedakorda olid ette võetud "kuritarvitatud" sõnad ja ega polegi muud öelda, kui et jõuliselt artiklit läbi töötades sai kohe oluliselt selgeks, et täna on igakülgselt käivitunud nii-öelda tavaliste sõnade pilastamine...

Õhtupoole võis teada saada, et kauaoodatud tuhanded eestikeelsed e-raamatud peaksid hakkama siis järgmine nädal kohalikku raamatuturgu mürinal üle ujutama. Ma juba jõudsin mõelda, et lubadus sel aastal seda teha ongi mõeldud täitmata jääma, niisiis oli üllatus meeldiv. Vaatasin ka uudises mainitud digikogu.ee lehekülge, mis tundus üsna sümpaatne olevat. Napilt alla poolteisesaja raamatu seas olid peamiselt viimase aja eestikeelsed teosed, ka mitteilukirjanduslikud (näituseks Petrone Printi toodang tundus seal vaat et täielikult olevat ja isegi mõni ajalooraamat oli sekka sattunud), aga nende kõrval ka mõned maailmakirjanduse kas nüüd just klassikasse, aga vähemalt tuntud teoste hulka kuuluvad teosed. Veel sümpaatsem tundus see, et sel digikogul ei paista olevat niisuguseid mõneti nörritavaid piiranguid nagu näiteks Krisostomus või alles paari päeva eest täheldatud TEA on tekitanud - ilmselt e-lugeritega saab ka viimaste pakutavat kenasti kasutada, aga neile, kes mingil põhjusel eelistavad ka e-raamatuid arvutis lugeda, ei pruugi viimatimainitud just väga meelepärast olla, nõudes ainult Windowsi ja Apple'i operatsioonisüsteemidega töötavat Adobe Digital Editionsi nimelist tarkvara (nojah, ma oma Mandrivaga (elik Linuxiga) olen ilmselt muidugi igas mõttes vähemuse esindaja, aga ikkagi...). Täpsustuseks tuleb küll öelda, et käesoleva sissekande kirjutamise ajal vaatasin üle Krisostomuse lehekülje ja selgub, et see piirang kehtib ainult ingliskeelsete ehk välismaiste e-raamatute puhul - nad pakuvad nüüd ka eestikeelseid e-raamatuid, mille puhul ADE-d ega muud spetsiaalset tarkvara e-raamatute lugemiseks arvutis vaja ei ole (ma ei ole päris kindel ega hakanud ükshaaval võrdlema, aga raamatute arv tundus sama olevat, mis digikogu.ee saidil, ja kui mitte kõik, siis vähemalt enamik ka täpselt samad teosed). Igal juhul viib selline areng tugevamalt mõtted e-lugeri hankimise peale...


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud: Sõnasõda (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Miljon aastat enne meie ajaarvamist 2 (PBK)

17.12.10

Neljabased mõtted

Et eile õhtul alanud Varraku tõlkijate jõulupidu lõppes minu jaoks alles täna hommikul 11 paiku, siis jäi ka tänane päev suhteliselt tööväliseks, kulgedes peamiselt (välja)magamise ja kainenemise tähe all...

Õhtuks olin ennast siiski nii palju taastanud, et sain osaleda Mageia tõlkijate sellenädalasel koosviibimisel. Paraku polnud mul seal palju öelda ega sõna võtta, sest vahepealse nädala jooksul ei ole ma Mageia suunal suutnud midagi edulist korda saata (kuigi võib ka öelda, et ega väga palju nagunii polegi praegu veel teha...). Huviline võib lugeda kokkuvõtet siit ning täielikku logi siit.

Täna jäi ka silma üks õieti juba mõne päeva tagune uudis: nimelt on Mandriva valmis saanud ja müüki paisanud oma mälupulgaversiooni Mandriva Flash 2010. Lühidalt öeldes: 50 eurot, 8 GB, võimalus kasutada nii kaasaskantava "töölauana" kui ka paigaldada arvutisse, 5 aastat garantiid, üsna mitu kasutamiskeelt (paraku mitte eesti keelt, küll aga näiteks soome või rootsi, kõnelemata inglise, prantsuse, saksa ja veel mõnest keelest).


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud. Ilus ja lõbus 2010 (Kanal2), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Grace'i päästmine (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: parempoolne on õige? (Postimees, 16.12.2010)

Kolmabased mõtted

Äärmiselt tillukese tööpanusega päev, millest lõviosa võttis enda alla hoopis Varraku tõlkijate jõuluõhtu. See on nii vahva ja tore, et kirjastus on ka tõenäoliselt neid puudutanud rasketest aegadest hoolimata traditsiooni jätkanud ja oma tõlkijaid sel moel meeles peab. Erinevalt varasematest aastatest toimus see küll nüüd teises kohas, imelike, ilmselt mingi jõuluturu või millegagi seoses letikesi täis topitud, aga siiski auväärse Raekoja platsi ääres asuvas restoranis Kaerajaan. Nagu vanarahvas teadis juba öelda, mis toimub Kaerajaanis, see ka jäägu Kaerajaani, nii et pikemalt ma ei hakka sellel koosviibimisel toimunust kõnelema, küll aga võib öelda, et sealne köök on täitsa hea ja korralik. Ma ei ole just päris kindel, kas kõik toitudes olevad ained olid nimele vääriliselt "rahvuslikud", aga nii sinnapoole üldiselt tundus kalduvat küll - ja see oli õige hea.
Lisaks kõigele muule nägin siis ka oma silmaga seda äsja trükikojast välja vupsanud megaraamatut "Jumala sõda". Ikka tõsiselt suur ja raske on ta küll ning kiri on paganama pisike ja kokkuhoidlik, aga ega ilmselt teisiti poleks ka lehekülgede arvu õnnestunud alla 1000 hoida... Iseäralikul ja muret tekitaval kombel ei paljastanud esimene pilk raamatusse ühtegi viga, nagu tegelikult peaks, aga hiljem siiski leidsin mõned väiksemad apsud, mitte küll väga olulised (kursiiv vales kohas või väike kentsakas tabeldusviga). Ei riski siiski arvata, nagu oleks raamat tulnud veavaba, aga noh, eks selleks ole kindlasti keegi juba seatud ja korraldatud, kes need sealt üles leiab ja pärlitena rahva ette paiskab...


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: Venemaa vastuolulised signaalid (Postimees, 15.12.2010)

15.12.10

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehele.

Täna oli siis see päev, mil Varraku veebis võis näha, kuidas üks raamat on liikunud alles veel ilmuvate rubriigist juba ilmunute kilda. Muidu ehk polekski oluline, aga et selle raamatu valmimise nimel on siinkirjutaja valanud tublisti verd, higi ja kartulikoori, siis ei taha ega saa tast kuidagi mööda vaadata :-) Päris kopsakas tuli teine välja nähtavasti - ei ole oma silmaga ise veel näinud, nii et päris täpselt ei oska öelda, aga vaevalt need 960 lehekülge just riisipaberi peale on pressitud. Eesti keel on ikka kokkuhoidlik keel küll, originaalis oli araabia numbrites lehekülgi 1030 ja vististi nende eel veel ka veidi roomanumbrilisi. Nüüd jääb vaid loota, et tõlke eest liiga palju sõimata ei saa...


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud: Kaugel Maast (TV6), Eureka (TV6)

14.12.10

Esmabased mõtted

Täna oli siinkohal täpsustamata jäävatel põhjustel üks väga rõõmustav päev, aga muidu kulges ikka nii nagu üks esmaspäev peab kulgema, see tähendab tarkvara tõlkimise tähe all. Tõlkimisrakenduse Lokalize tõsiselt nörritav viga on endiselt parandamata, aga ma suutsin siiski ennast nii palju kokku võtta ja kõigi kõrvade taha väga rasvase pliiatsiga kirja panna, et Backspace'i vajutamine Lokalizes on keelatud, ning nii suutsingi päeva vastu pidada - mitte et see lihtne oleks olnud ja kindlasti vähenes ka töökiirus, aga hakkama ma sain. Nagu sellest võib oletada, oli tänaseks teemaks siis jälle KDE. Päevatöö tulemusena võib öelda, et kuna juba mõnda aega kehtib arendusharus stringide muutmise keeld (tõsi, esialgu veel soft ehk põhimõtteliselt siiski võib muuta, aga väga kindlatel eritingimustel), siis sai tänasega KDE SC osa ehk tulevase 4.6 kasutajaliides tõlgitud (välja arvatud need õnnetud Kopete videoseadistuste sõned, mida on veel kuus tükki järele jäänud ja mille peale iga kainemõistuslik, palderjani mittetarbiv abstinentne kass oleks ammu mittenarkootilise peapöörituse pelguses kausi ümber tiirlemise lõpetanud...) ning jäänud on veel vaid dokumentatsioon, mida pole õnneks väga palju. Lisaks sellele said ka mitmed extrageari asjad taas korda, nii et enesetunne on suhteliselt hea.

Väga pika ikkega künnab põldu see Postimehe internetiõhvake: paistab, et alles täna jõudis nii-ütelda laia avalikkuse ette tõlkimisest pajatav vestlusring, millest ma tegin põgusalt juttu siis, kui see paberlehes ilmus elik enam kui kuu aega tagasi... Aga igal juhul on ta nüüd igasuguse meediumi kasutajatele kättesaadav, nii et olgu ta siis ära märgitud.

Kulla ja karra ja oivalisusega üle külvatud Vaariku Daniel oli oma ajaveebis kirja pannud ühe huvipakkuva mõttearenduse, millest mulle jäi kõige rohkem kõlama mõte, et arvutid on nii eduliselt suutnud meie ellu tulla peamiselt seepärast, et erinevalt inimestest pakuvad nad peaaegu vankumatu kindlusega ikka ja jälle tagasisidet: sealset metafoori töödeldes võidakse mõnda inimest nii põlata, et talle ei öelda isegi seda, et tal on selg valge, aga seesamune põlatu saab kohe enam-vähem kindlasti reaktsiooni kõigele, mida ta arvutis teeb (iseasi muidugi, kas see on just see, mida ta ootab - aga see on vähemalt garanteeritud reaktsioon, mida elusolendite puhul ei pruugigi tulla...) Temaga võib nõus olla, et arvutid (laiemas tähenduses, siia alla mahuvad ka mitmed muulaadsed seadmed, mida tänapäeval võib ehk kärbitud võimsusega arvutiks või umbes nii pidada) on ilmselt tõepoolest kujunenud selliseks peeglikeseks, mis ei pruugi alati, eriti alguses, tingimata anda sellist mõnusat tagasisidet, nagu soovinuks peeglikeselt seinal rammuspunaste õunade meistersüstijast võõrasema, aga enamasti siiski suhtleb inimesega igati positiivselt ja rõõmsalt ning seda edulisemalt, mida rohkem see inimsuhtlemisvaegur oskab ära tabada võimalusi just positiivse tagasiside saavutamiseks. See on muidugi ahvatlev võimalus... Kuigi Vaarik sedastas, et ta ei taha moraliseerida, asus ta ometi kohe seda tegema, heites üles ettepaneku mõelda, kuidas arvutite sellist omadust "kasulikult ja paremini" ära kasutada - mis kipub ikka olema selliste inimeste viga, kellele kangesti läheb korda see, kuidas teised käituvad ja talitavad. Ma julgeks küll arvata, et vähem artiklis ja rohkem kommentaarides välja öeldud mõte, et nii võib tekkida sõltuvuse ring ja lõpuks juhmistumine, ei ole iseenesest sugugi "mittekasulik ja halb", kuivõrd alati on olnud ja ma julgeks arvata, et alati ka saab olema inimesi, kes ei suuda uskuda iseendasse (üldse või mitte piisavalt) ning vajavad lakkamatult kas või enda olemasolugi kinnitamiseks "teist", olgu selleks siis inimesed või, nagu tänapäeva tehnoloogia võimaldab, masinad. Tõsiasi, et "teise" leidmine arvutist toob pahatihti kaasa väheneva füüsilise aktiivsuse (pole vaja enam nii palju ringi vudida, et neid "teisi" aktiivselt otsida), tähendab lihtsalt seda, et niisugused "isetud" inimesed surevad veel kiiremini välja...

Selle lause juurest on kohane edasi minna päris õhtul saabunud kurva uudise juurde: üks USA teenekamaid diplomaate, kunagise Jugoslaavia jäänukrümpade verisele ja kaootilisele hulpimisele sõjakatlas vähemalt mingil määral piiri suutnud panna Holbrooke'i Richard lahkus jäädavalt meie seast. Juba ainuüksi selle Balkani keerd- ja segasõlmepuntra vähemalt välise rahustamise eest võib teda julgelt suurmeheks nimetada, aga mõistagi on Eestis eriti ehk tähtsamalgi kohal tema panus NATO laienemisse ja sealjuures ka Balti riikide kaasamisse.


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Arn - Pohjolan ritari (Yle2), Riigimehed (ETV)

Ilmunud tõlked: A. Królak, P. Kowalski. Kuidas suhelda arvutiga käsi kasutamata? (Postimees, 13.12. 2010)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

13.12.10

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest võttis siiski oma tubli tüki ära ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Nimelt leidsid nad, olles nähtavasti juba jõudnud unustada või tagaplaanile tõrjuda lusti täis noorepõlvemälestused lumes möllamisest, et tänane ilm on nende jaoks liiast: liiga palju tuult, liiga palju lund, liiga madal auto ja kõik sada viiskümmend seitse ettekäänet takkaotsa. Nii tuli siis ilmutada hästi kasvatatud ja viisaka ja viksi ja hoolitseva poja omadusi ning ise neile külla minna. See oli päris lõbus, sest erinevalt neist mulle tänane ilm täitsa istus, mõnus tuuleke, mis keerutas tublisti lund ringi ja üldse igati ergutas. Nojah, teekond muutus küll pikemaks, tavaliselt 16-18 minuti asemel vähemalt kümme või isegi rohkem minutit juurde, aga see-eest sain ma selle vältel teada kaht asja. esiteks suudan ma ikka veel spagaati või midagi sarnast teha, mis tuli enam-vähem korralikult välja tervelt kolmel korral, ja teiseks ei ole ikka õige asi käia kohtades, kus on sõitnud autod - jalakäijad või võib-olla ka aeglaselt vankri ees lonkivad hobused jätavad maha raja, mida mööda inimene võib samuti astuda, aga need autod saadanad kiirustavad ikka liialt ja pööravad kõik nii segi, et niisugusel rajal on lausa ohtlik liikuda, eriti kui taeva ja tuule koostööl liigub ringi selline triivlumi, mis imeõrnalt moondab silmale nähtamatuks äärmiselt libedad kohad, millel isegi korralikud talvesaapad enam aru ei saa, millises suunas liikuda ja kus nad seepärast hakkavad ühtaegu liikuma igas suunas korraga... Aga no igal juhul vanainimeste juurde ma jõudsin ja loodetavasti ka neile lõbu ja head tuju ja meelt pakkusin ning jõudsin ka sealt tagasi, olles muu hulgas varustatud ühe lõpetamist vajava ristsõnaga, mis koju jõudes veel veidi kärpis põhitööle jäävat ajanatukest.

Tegin täna üle tüki aja Facebookis ühe testi, milles laoti ette 100 kirjandusteose pealkirjad ja tuli ära märkida, paljusid neist oled lugenud. Test oli küll ingliskeelne, sestap oli seal sees mõningaid selliseid asju, mis ei ole just väga populaarsed väljaspool ingliskeelset maailma (või ka nimekirja koostaja isiklikku maailma, mine võta kinni), aga sellest hoolimata oli tulemus üpris masendav: sajast teosest oli loetud vaid 46. Enamus lugemata teoseid on suhteliselt uued, mis näitab ilmselgelt, kui kahjulikult on mõjunud need viimased viis aastat, mille jooksul ma pole õieti ühtegi ilukirjanduslikku teost lugeda saanud... (eelviimane oli kolme aasta eest Harry Potteri viimane osa ja viimane tänavu tohutu vägistamisega ja meeletu tahtejõu sundimisega (mitte teose, vaid just aja tõttu) läbi loetud Oksaneni "Puhastus"...) See kõlab võib-olla enesepettusena, aga ma siiski tahaks väga kaks või lausa kolm kuud millalgi kevade poole puhtalt lugemisele pühendada, sest ainult tõlkimine ning sellele vähegi vahelduseks ajakirjade ja kergemini pisemate tükkidena seeditavate peamiselt erialaste teoste lugemine tekitab pähe ja hinge masendava tühjuse ja ilmajäetuse tunde...


Loetud: Põlvnemislugu 42, detsember 2010; Akadeemia 12/2010
Vaadatud: Ajavaod: Diplomaadi kadumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Da Vinci kood (Kanal2)

12.12.10

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kahandas ühe artikli tõlkimine Postimehele. Muidu rien.


Loetud: Diplomaatia 11/12 2010
Vaadatud: Klass: elu pärast (ETV), Basilisk - Der Schlangenkönig (RTL2), Koletis Sherwoodi metsas (TV3)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Wikileaks - kõige salajasemad läkitused (Postimees, 11.12.2010)

11.12.10

Reedesed mõtted

Suhteliselt tavaline tööpäev, millest küll tubli tüki võttis raamatulaada väisamine Rahvusraamatukogus, kust ma muidugi vaarusin - ei, mitte ilma tõttu, see oli täiesti "normaalne", õnneks siiski vähemalt mõningase tuulega - tagasi pisukese raamatukoorma all. Aga nähtavasti on masu siiski mõjutanud tublisti ka kirjastusi või oli siis mu meeleolu miskipärast valel lainel või, mis kõige vähem usutavam, tunde- ja maitsemeel arenenud, aga igatahes jäi see aasta vähegi ihaldusväärseid raamatuid kohe hulka vähem silma kui varasematel aastatel. Ma olen ikka seadnud rahalati viie tuhande krooni peale, aga seekord õnnestus sellest ära kulutada vaid veidi üle poole. Tõsi, ostetud raamatuid polnudki ehk oluliselt vähem, aga tundus, et seekord said kotti enam-vähem kõik, mida ma oskasin soovida, erinevalt eelmistest aastatest, kus ma olen nii mõnegi raamatu jätnud mälupessa, olgu siis hinna tõttu või enamasti pigem seetõttu, et huvi selle vastu on suhteliselt leige. see tähendab, siiski olemas, aga mitte nii suur, et tingimata kodus asuvaid horisontaalis raamatute virnu kõrgendada... Aga olgu selle väikese kurtmise peale siis ka kohusetundlikult ära mainitud tänane saak:



Tänane Sirp oli taas suhteliselt lugemisvaene (karta on, et nii võib kulgeda valimisteni välja - nii tugev on ikka poliitikute ja poliitika jõud, et neile ei piisa üld(päeva)lehtedest, vaid nad on suutnud enda huvide teenistusse rakendada ka muidu kultuurile pühendet väljaande...), aga sisaldas siiski väga toredat juubeliintervjuud eesti vana kirjakeele nimeka uurija Kingisepa Valve-Liiviga.

Sattusin täna ühe vahva saidi peale, mis üritab kokku panna üleeuroopalist ajalugu ja just sellist sõna otseses mõttes üleeuroopalist, mis käsitleks rohkem ühiseid ja üldisi jooni kui konkreetseid riike või rahvaid. Praegu paistab see olevat üsna algusjärgus, aga sisaldab siiski päris palju huvitavat materjali juba (näiteks jäi silma ülevaade Euroopa raamatuturust).

Täna sain nähtavasti lahendatud ka ühe pisikese müsteeriumi, mis tegelikult juba aastaid oli vaevanud, nimelt küsimuse, miks mu tekstides sageli sõna "mõlemad" asendatakse sõnaga "kumbki". Mul oli mingil teadmata põhjusel arvamus, et "mõlemad" käib positiivse lause kohta (mõlemad tegid seda ja toda) ja "kumbki" negatiivse lause kohta (kumbki ei teinud seda ega teist), aga täna üht järjekordset niisugust parandust põrnitsedes tuli pähe mõte võtta kätte "Eesti keele käsiraamat" ja etskae, SÜ116 all oli kenasti öeldud, et "hulgaasesõna kumbki puhul vaadeldakse kaht asja eraldi, asesõna mõlemad puhul aga koos". Eks see nõuab natuke harjumist, et kirjutada näiteks "mõlemad ei soovinud vett juua" või "kumbki tahtis endale Družbat saada", aga ma püüan seda vähemalt meeles pidada...


Loetud: Sirp, 10.12.2010
Vaadatud: Ilus ja lõbus 2010 (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Hyperioni langus (TV3)

Ilmunud tõlked:
V. Juškin. "Moskva embuses" (Euroopa tango, taktimõõt 4/4) (Diplomaatia 11/12 2010)
F. Lukjanov. Kiire dekoratsioonide vahetamine (Diplomaatia 11/12 2010)
E. Lucas. Vereurmas maa (Diplomaatia 11/12 2010)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest siiski suhteliselt suur osa oli pühendatud põhitöövälisele asjale, nimelt uuele distributsioonile Mageia. Sedakorda oli kavas esimene tõlkemeeskondade esindajate kokkusaamine, kus ma Eesti meeskonna ainsa liikmena samuti osalesin (nojah, ainus liige tähendab siin seda, et nagu Mandriva puhul, koosnebki see eesti tõlkijate "meeskond" ühestainsast isikust, sellest alandlikust siinkirjutajast... - mitte et täiendavad liikmed poleks oodatud, otse vastupidi, aga neid pole seniajani paraku üles astunud...). Nagu esimeste kokkusaamiste puhul sageli, ei jõutud just väga kaugele, aga lisaks tutvumisele sai siiski üht-teist ka kokku lepitud, eelkõige meeskondade sisemise struktuuri osas (mis mõistagi eelkõige puudutab neid meeskond, kus liikmeid rohkem kui üks või kaks) ja nii-ütelda rahvusvahelise meeskonna ehk kollektiivse tõlkijate esinduse osas, mis peaks moodustuma meeskondade juhtidest/esindajatest. Nii et mõneti ootamatult tundub, et ka mind on hõlmatud mingi organisatsioonilise vormiga - selle kohta käib kindlasti mõni vanarahva tarksõna, näiteks "ka pime hunt leiab karja" või midagi... Igal juhul võib lugeda IRC-s peetud kokkusaamise (see toimus kahes järgus või osas, aga et see ennast väga ei õigustanud, siis järgmised toimuvad ilmselt ühekordse üritusena) lühikokkuvõtteid lugeda siit ja siit ning vastavaid täielikke logisid siit ja siit. Nagu neist näha võib, tuleb mul lähipäevil püüda sisse viia mõningaid väiksemaid muudatusi Eesti meeskonna äramainingusse tõlkemeeskondade wiki-saidil ning püüda ka ära tõlkida ka internetihääletusteks kasutatav epolli nime kandev tarkvara (mis on natuke keerulisem, eelkõige ajalises mõttes, aga siiski ilmselt tehtav). Igal juhul on väga hea, et selline tõlkealane tegevus on Mageia juures lahti läinud - ma ei mäleta, et Mandriva puhul oleks kordagi keegi väga tõsiselt üritanud organiseerida midagi sarnast, igal juhul mitte viimastel aastatel, kuigi muidugi ei saa ka öelda, et see nüüd tingimata tähendaks, et Mageia korral tõlkeküsimused lihtsamini laheneks kui Mandriva puhul (kus, tuleb kindlasti eksiarvamuse vältimiseks öelda, tõlkijate arvamusi on ikka enam-vähem alati arvesse võetud).

Mandrivast veel: täna kuulutati taas välja taustapiltide konkurss, seda siis juba jõulude eel ilmuma pidava Mandriva Linux 2010.2 jaoks, mistõttu ka tähtaeg on väga lühike, kõigest nädal. Täpsemad tingimused leiab huviline viidatud ajaveebi sissekandes.

Õhtupoolikul, kui väljas oli juba kena lumetorm, mida ma korraks ka nautlemas käisin, sattusin lugema üht artiklikest või õigemini küll refereeringut, mis avaldas kujutlusvõimele tõsist mõju. Selles nimelt väideti, et põhimõtteliselt võib olla "eimiskist" elik täpsemalt vaakumist siiski luua "miskit" ehk tajutavaid osakesi. Ma mäletan, et kooliajal kasutati õpilastele ilmselt paremini sobivat lihtsustatud skeemi, mille kohaselt vaakum ongi eimiski. Hiljem, kui ma huvi pärast selle teemaga natuke tegelesin, selgus, et päris nii see ei ole, aga ka veel viimati, kui kuulsat Täheväravate sarjast tõukudes püüdsin tänapäeva uurimisseisule pihta saada, oli mulje, et isegi kui vaakum pole eimiski, ei saa sealt ometi "miskit" kätte. Nüüd siis tundub, et see ei pruugi ilmtingimata võimatu olla. Nojah, ZPM-ide ja muu selliseni on kindlasti väga pikk tee, kui neid ikka üldse on võimalik valmistada, aga juba võimalus, et ka teadus on jõudnud sarnase tõdemuseni, mida esitavad loomislood, kus algul polnud midagi ja siis hakati sellest eimillestki muudkui midagi looma, on selline... no ütleme tagasihoidlikult, et mõtlemapanev.


Loetud: [digi] detsember 2010
Vaadatud: Elavad surnud (FoxCrime), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Grace'i päästmine (TV3)

9.12.10

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna tuli uudis, et Mageia on endale lõpuks logo saanud. Minu kesised kunstianded ei luba seda eriti põhjapanevalt hinnata, aga tundub selline normaalne olevat. Muidugi, nagu kunstiinimeste puhul sageli, olid kired eri pakkumiste hindamiste ümber kõrged ja uudisegi kommentaaridest võib näha arvamusi seinast seina ja tagasi ka. Aga no olemas ta nüüd igatahes on.

Täna avaldas Wikileaks siis ka esimesed läkitused USA Tallinna saatkonnast, paar pronksiöö aegsetest ja järgsetest küberrünnakutest ja paar paar aastat hilisemast ajast muudel teemadel. Nagu ka enamikus teistes avaldatud läkitustes, ei olnud neis midagi sensatsioonilist või õieti seniteadmatutki, ehk vaid ühe läkituse puhul võib kõnelda mingist väärtusest selles mõttes, et kui keegi tahab kunagi kirjutada seal mainitud isikute elulugu või NATO Balti kaitseplaanidest, saab seda materjali ka ära kasutada... Aga no eks konspiratiivne mõistus loodab ikka, et kui senisele neljale dokumendile lisanduvad ülejäänud 606, siis äkki sealt ometi leiab midagi põnevat :-)


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Eureka (TV6), Teadmata kadunud (Kanal2)

8.12.10

Teisibased mõtted

Põhitöö mõttes väga pisukese panusega tööpäev, millest haukasid oma tubli tüki ühe artikli tõlkimine Postimehele ja õige mitme tunni peale laiali laotunud väljaskäik. See viimane oli seotud Apollo kirjandusklubiga, kus sedakorda oli külaliseks hiljaaegu oma keskaega paigutatud krimisarja teise raamatu avaldanud Hargla Indrek. Üritus oli mõistagi tore, kena oli maitsta pisipitsike ürdilikööri ja närida mandlit kõrvale ning veel toredam oli kohata paljusid toredaid inimesi :-) Miskipärast oli aga sedakorda heliga midagi lahti - ma ilmselt tegin vea, et tagasihoidlikuna nagu ma olen tagaritta istusin, aga asi ei saa ikka päris korras olla, kui viie-kuue meetri kauguselt ei kuule mikrofoni kõneldavat juttu. Aga no siiski oli kõik piisavalt kuuldav ja arusaadav. Ja no mõistagi ei saanud Apollost ju ära tulla ilma raamatuteta. Tegin sedakorda küll südame nii kõvaks kui vähegi võimalik ja kuigi ilmselt vererida jäi järele, piirdusin vaid Hargla enda raamatutega...


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: mitte muhvigi

7.12.10

Esmabased mõtted

Võrdlemisi tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Lokalize on endiselt eelmisel nädalal mainitud tõsiselt tööd raskendava veaga (mis ilmselt pole mitte rakenduse enda, vaid nii selle kui ka kogu KDE taga seisva Qt tööriistakomplekti viga ja sestap kardetavasti palju pikema vinnaga...), võtsin sedakorda KDE asemel ette Mandriva, mida ma olengi harjunud rohkem Lokalize asemel tekstiredaktoriga Kate tõlkima - seda enam, et jõulude eel peaks ju ilmuma nii-ütelda vaheväljaanne 2010.2. Ega seal väga palju teha polnud, peamiselt peamenüüs näha olevate rakenduste nimede ja kirjelduste tekstid, muu tarkvara osas pole poole aasta vältel selliseid muutusi olnud või suudetud teha, millega oleks kaasnenud vajadus ka tõlkijal tegutsema asuda. Küll tegin paar parandust, mida Jaanus oli tungivalt soovitanud, ning nägin veidi vaeva ka muidu vaid tarkvarahalduris näha olevate tarkvarapakettide kirjelduste tõlkimisega - et Mandrival on tarkvarapakette mustmiljon, võtab see tohutu aja, andmata samas mingit väga käegakatsutavat ja rahulolu tekitavat tunnet. Aga igatahes valdav osa nii-ütelda tähtsamate pakettide (mis kuuluvad tarkvaraallika main koosseisu) kirjeldustest suutsin ma ära tõlkida.

Eile mainitud uudis selle kohta, et Mandriva on võitnud Brasiilias konkursi, mis näeb ette koguni kuni 1,5 miljoni Mandrivaga varustatud arvuti paigaldamist koolidesse, oli tänaseks jõudnud ka Mandriva ajaveebi. Ega see oluliselt rohkem teavet ei sisaldanud kui eilne Kommersanti artikkel, aga olgu see siin siis ikka ära mainitud.

Veel üks tarkvaraga seotud, aga mõneti kummaline uudis tuli KDE rindelt. Nimelt otsustasid KOffice'i arendajad mingil, mulle arusaamatuks jäänud põhjusel oma loomingu KOffice'i asemel Calligraks nimetada. Uudisest võis ridade vahelt välja lugeda, et selle taga seisavad arendusmeeskonna sisemised vastuolud, aga päris kindel see ei ole, nii et midagi lähemat põhjust kohta ei oska ma öelda. Igatahes on nüüd olemas Calligra (koos kena kodulehega) ja peatne KOffice 2.3 jääb nähtavasti viimaseks selle nime kandjaks (vähemalt seni, kuni keegi seda nime ei otsusta üles korjata...)

Üle tüki aja võis õige mitmest maailma mastaabis suurkanalist tähtsaks kergitatud artiklite seas lugeda Eesti, õigemini küll natuke laiemalt Balti riikide kohta (näiteks NY Timesis). Seda siis palju kõmu tekitanud Wikileaksi materjalide valguses, kust "selgus" tegelikult üsnagi teada tõsiasi, et Venemaa-Gruusia sõda ajendas Balti riike varasemast oluliselt tungivamalt nõudma NATO käest endale konkreetseid eriolukorra plaane. Nagu ilmselt enamikus Wikileaksi viimase portsu materjalides (kindlasti vähemalt neis, mida ma olen silmanud), pole seal midagi otseselt uut ja huvitavat, samas on neid siiski hea lugeda just selle pilguga, et näha, milliseid kaalutlusi milliste otsuste langetamisel arvesse võetakse. Kindlasti äärmiselt huvitav materjal neile, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad sügavat huvi välisteenistuste vastu, teistele ilmselt üpris igav (ka nt tõlkijate seltskonnas on hea vahetada mõtteid selle üle, kuidas mõnda asja tehakse, aga ma kujutan ette, et peale tõlkijate ajaks see jutt teisi päranis sui haigutama... :-) ).


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)

Ilmunud tõlked: Mario Mazzocchi, Toidu ohtlikkust hinnatakse tihti üle (Postimees, 06.12.2010)

6.12.10

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis üsna tugevasti ühe tõlke tegemine Diplomaatiale. Lisaks sellele käis ka järgneva teatrikülastuse huvides kenasti üles mukitud ema koos oma poiss-sõbraga külas, tuues kõige muu hea ja parema kõrval kaasa ka mõned ristsõnad kallile pojale viimaste ruudukeste täitmiseks, millise ülesandega ma ka edukalt hakkama sain. Suurtes Ruutudes oli väga huvitav intervjuu ühe ilmselt maailma mõjukamate ristsõnakorüfeede hulka kuuluva Shortzi Williga, mida paraku siin muudmoodi kui soovitusega see number hankida viidata ei saa, sest Suurte Ruutude veebilehel on intervjuud küll üleval, aga nii aastase nihkega... Igatahes kindlasti lugemist väärt intervjuu.

Sattusin Guardianis ühe iseäraliku artikli otsa, mis näitas, et "rassilised" probleemid on tänapäeval ikka päris kõikjale imbunud, ka kohtadesse, kus ei oskaks oodatagi. Nimelt on tekkinud paksu tüli ja tüüakat pahandust sellest, et üks Pakistani päritolu britt lükati tagasi tulevase kääbikufilmi osatäitjate seast kui nahavärvilt mittesobiv... Teadmata, kui tõmmu just kõnealune naisterahvas välja näeb, ei riski ma öelda, kas otsus oli õige või vale - oli ju ka Tolkienil kääbikuid mitut sorti ja ehk kõik ei peakski tingimata välja nägema nagu põlisinglased... Küll tekkis selle eriskummalise tüliküsimuse peale mul endal veel üks tõsine, lausa põhimõtteline küsimus: kas oleks võimalik ette kujutada ka kääbikuid, keda tõuliselt võiks liigitada neegriteks või austraallasteks või korealasteks või veel kellekski? Miskipärast tundub, et ehk isegi võiks, kuigi kardetavasti pigem mõnes paroodias kui tõsi-tolkiinlikus ekraaniteoses...

Huvitaval kombel sattusin täna Mandriva suurest edust lugema natuke ootamatust allikast, nimelt Venemaa ajalehest Kommersant. Järele mõeldes on see muidugi loogiline, sest Mandriva aitas ränkadest majandusraskustest välja just Venemaa päritolu riskikapitalifirma ja et sellega on seotud nii endise kui praeguse presidendi hea sõber ja võitluskaaslane Reimani Leonid, siis muidugi ka Venemaa ajakirjandus selliseid asju agaralt kajastab. Aga uudis ise oli siis sellest, et Mandriva ja Intel võitsid Brasiilias suure konkursi ning peaksid nüüd tarnima sealsetele koolidele võib-olla kuni isegi 1,5 miljonit arvutit, millel töötab Mandriva Linux. Suured rahad, mis lepingu taga seisavad, ei voola mõistagi ainult Mandriva taskusse, aga sellise suurusjärguga asi toob neile kindlasti kena sendi sisse, mis peaks ehk võimaldama vähemalt rahuldavalt edasi tegutseda.


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV), Hullumeelsus (ETV2)

5.12.10

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi lühendas ühe artikli tõlkimine Postimehele. Lisaks sattus silme ette päris kena intervjuu peakeelekorraldaja Pälli Peetriga, mis küll ei sisaldanud midagi vapustavalt uut ega sensatsioonilist, aga nagu ikka asjalike inimeste intervjuudes (eeldatavalt ka asjaliku küsija osavõtul), leidus seal nii mõndagi kõrva taha pandavat. Muidu igav liiv ja tühi väli elik rien...

Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Tapateooria (TV6)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja. "Tean-tean, tulevad arhiivid, tabelid..." (Postimees, 04.12.2010)

4.12.10

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpisin jalutuskäiguga poodi ja tagasi toiduvarude täiendamise eesmärgil. Ilm oli väga kena, kraadilt vist kuskil miinus kümne kandis ja imeõrna tuulevirvendusega, mis nii armsalt ja erutavalt põske paitas, andes paksus lumes sumpamisele sootuks etema värvingu.

Vaatasin täna, nui neljaks, ära "Grace'i päästmise" korduse, et ikkagi teada saada selle suurepärase tõlkija nimi. Nägin ja tundus, et ilmselt on sama, kes eelmisegi osa puhul ekraanilt läbi lipsas. Selleks oli siis Sirli Mändla, kes guugeldamise tulemusel paistab olevat inglise keele õpetaja Viimsis ja ka seal mingi tõlkevõistluse või midagi korraldanud. Igatahes tunnustussõnad nii haruldaselt kenasti kõlava teletõlke eest!

Tänane Sirp oli suhteliselt tühjavõitu, sisaldades siiski üht päris kas nüüd asjalikku, aga igal juhul mõtlemapanevat artikpuutrõsynaraamatutlit Kalmo Henti suleest, mille (ala)pealkiri vahest juhib mõtted veidi valesse suunda, aga mis siiski üsna huvitavalt vaatles selle paljuräägitud võrguühiskonna olemust. Kena oli ka üle lugeda viimasel leheküljel avaldatud presidendi sõnavõttu sõnaust kokku võtnud üritusel - sellisena paberile asetatuna paistsid paremini silma need tärnid, mis tähistasid keelearengulises mõttes ju alles päris äsja Aaviku Johannese välja mõeldud või kirjakeelde toodud sõnu, kusjuures kõik need olid sellised, mis tõepoolest on igapäevaselt kasutusel (no olgu, paar ehk natuke vähem, aga needki igati üldises keelekasutuses).

Sattusin ühe huvitava (eestikeelset) arvutiterminoloogiat puudutava lehekülje peale. Õieti muidu ehk polekski seal eriliselt palju huvitavat, aga see nimetas ennast radikaalseks - ja lisaks sellele ei olnud mitte selle päris-eesti keele, vaid võro keele kohta :-) Huvitav oli ka kaeda samas viidatud inglise-võro puutrõsynaraamatut, mis küll ei ole väga täielik, aga võtab siiski kokku nähtavasti kõik selle, mis seniajani on võro keelde selles vallas tõlgitud. Igal juhul "suureestlaste" väiksemate velide tehtuga kokkupuutumine oli päris värskendav, sellist ürgset jõudu andev.


Loetud: Sirp, 03.12.2010
Vaadatud: Ilus ja lõbus 2010 (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), 28 nädalat hiljem (TV3)

3.12.10

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna tuli järge sõnause tulemustele: ühes tseremooniaga, kus paremaid autasustati, ja üldse mitmesuguste teemakohaste sõnavõttudega avaldas sõnavõistluse veebileht lõpuks nii lühikokkuvõtte (mis sarnaneb suuresti eile viidatud Postimehe artiklile kui ka teistele eilse-tänase jooksul ilmunud artiklitele) kui ka tabeli koos kõigi pakutud vastetega. Seda viimast vaadates sain ma ka lõpuks aru, miks "poliitikale" (policy siis ikka, mitte politics) mingit head vastet ei leitud ja miks Sutropi Urmas mõneti kurb oli, et see võistlus päris täie ette ei läinud ega toonud kaasa uusi erutavaid sõnatüvesid, vaid ainult olemasolevate sõnade ümbermängimist. Tõepoolest, päris paljud pakkumised tundusid olevat üsna lapsikud või vähegi põhjalikumalt läbi mõtlemata (ja näiteks sellesama "poliitika" puhul ei olnud ikka väga paljud üldse aru saanud, millele vastet otsiti). Mul ei ole küll mingit võrdlusmaterjali käepärast, aga nii suur hulk selliseid rohkem nalja pärast tehtud või siis lapsemeelseid ettepanekuid tundus küll päris kurvastav.

Täna tegi Mandriva Cookeri uus juht ja õpetaja teatavaks, et ettevõttesse on siiski tööle võetud terve hulk, täpsemalt viis arendajat. Üks neist, Nicolas Lécureuil, on ammune "tuttav", kes varemgi Mandrivas töötanud, just KDE asjade edendajana, teised nii teada pole, kuigi paar nime nagu oleks kuskilt varem silme ette jäänud. (ühe nimi, muide, on Alexandre Müller, mis tõi mulle kohe silme ette vana tuttava Tartust... :-) ). Nii et mingi lootus ikka on, et madalseisust tullakse välja või vähemalt tahetakse tulla.

Ja viimaks - ka täna unustasin tähele panemata, kes see "Grace'i päästmise" tõlkija oli. Tõsi, täna ei olnud ka midagi nii "jumitult" silma- või kõrvatorkavat kui eelmine nädal - võimalik, et tõlkija oli ka teine, aga igal juhul nii palju, kui ma täheldasin, oli tänanegi tõlge igati tasemel, midagi etteheitmist väärivat kindlasti polnud või vähemalt ma ei osanud tabada.

Loetud: TM Kodu ja ehitus 9/2010
Vaadatud: Elavad surnud (FoxCrime), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Grace'i päästmine (TV3)

2.12.10

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehele.

Täna õnnestus üle õige paljude aastate näha telefoniekraanil kirja "Ei pääse võrku". Paistab, et EMT-d tabanud krahh oli ikka tõesti suur: nagu lugeda võis, olid jamad juba hommikul olnud, aga et mul telefoni varem vaja polnud, siis tabasin selle kirja alles Eesti aja järgi 18 paiku (ja õnneks ei olnud mul ka siis vaja helistada). Mul on küll olnud kogemusi soovimatute võrkudega (välismaal või muudes EMT levi välistes tingimustes), aga jah, mul on küll tunne, et sellist teadet ma sel aastatuhandel vist näinud polegi. Aga hea siis vähemalt teada, et olen ikka ära näinud :-)

Täna said teatavaks üleriikliku sõnavõistluse ehk sõnause tulemused. Sõnause enda saidil küll veel sellest juttu polnud, küll aga oli Postimees teinud kena ülevaate. Et ma väga otsapidi ka ise selle võistlusega natuke seotud olin, oli hea meel tõdeda, et need paar sõna, mis minu ette pandud paremat vastet vajavatest mõistetest läbi läksid ja võistlusele välja pakuti, olid ka saanud üsna mõistlikuna tunduvad vasted (täpsemalt siis infrastruktuur, millele oli leitud esialgu kindlasti veidi võõristust tekitav, aga päris andekas vaste taristu, ja humanitaarabi, mille asemel parimaks peetud toimeabi on sisuldasa samuti päris täpne). Mõneti huvitav oli, et "poliitikale" (see policy siis, mitte politics) ei olnudki tulnud sellist pakkumist, mis oleks heakskiitu leidnud - ometi võib seda sellisel kujul väga võõrastavat sõna nii paganama sageli kohata... Ma küll veidi kahtlen, kas "peavoolustamine" käibele läheb, see tundub küll kena ja tabava sõnana, mida võiks tähelepanu köitmiseks kasutada, aga siiski kuidagi kunstlik. Ja direktiivi asemel juhind... see on nii paganama sarnane juhendiga, et mul on ka selle läbilöögivõimelisuses pisikesed kahtlused. Hea huumorina oli Kaarel välja pakkunud doggie bag'i vastena penipaun - ma kujutan ette, kuidas restos öeldakse "a pange see penipauna" :-) - ehkki samas ilmselt see vähegi ära harjudes kõlaks vaevalt oluliselt imelikumalt kui too ingliskeelne väljend ingliskeelses keskkonnas. Ja veel enam lõbu pakkus lugeda artikli lõppu lisatud loetelu, milliseid vasteid otsitavatele mõistetele oli pakutud: nii mõnedki tõmbasid ikka korralikult suu muigele.

Piret tegi täna ettepaneku alustada uut ühislugemist, võttes seekord ette Oksaneni Sofi asemel veidi teistmoodi Eestiga tihedalt kokkupuutuva ja Eestit kajastava, aga siiski kuidagi kõrvalseisja, nimelt Ivanovi Andrei, kes paistab olevat venekeelses kultuuriruumis saavutanud päris suure tuntuse. Autor ja väljapakutud teos(ed) on kindlasti väärt seda, et neid "ühislugeda", aga mul on väikesed kahtlused, kui hästi mul õnnestub seda mahutada kavandatud ajale elik veel käesolevasse detsembrikuusse. Nähtavasti paljudel ongi seal jõulude ja aastavahetuse kandis vaba aega rohkelt, mul on aga siis pigem tavapärasest veel pingelisem - "tavaliste tööpäevade" sisse tuleb veel ära mahutada mitmed perekondlikud üritused, mis enamasti nõuavad sõitmist mõneks ajaks kuhugi kaugemale... Aga ehk õnnestub siiski see aeg leida, sest ilukirjandust tahaks ikka tõesti väga lugeda vahelduseks tõlkimisele ja vähem või rohkem erialase kirjanduse lugemise surumisele oma ajakavva...

Huvitava artikli võis leida Kommersantist, mille kohaselt Venemaal hakatakse üha tõsisemalt ja süstemaatilisemalt mõtlema selle peale, mida sakslased nii armsalt nimetavad Vergangenheitsbewältigung'iks. Tundub, et tahetakse eeskuju võtta Lõuna-Aafrika "tõekomisjonidest", mis võib-olla on isegi õige: erinevalt Saksamaast, kus rahvussotsialistlik režiim jäi üsna lühiajaliseks, on nii Venemaal kui ka Lõuna-Aafrikal tulnud tegemist teha aastakümnete pikkuse traumaatilise kogemusega, millest ülesaamine vajabki ilmselgelt midagi enamat kui lihtsalt põhimõtteliselt ühekordset "denatsifitseerimist". Aga eks näeb, kas ja kuhu need viimaste nädalate ja kuude positiivsena paistvad algatused Venemaa puhul välja viivad.

Omapärase algatusega tuli täna välja Mandriva, pakkudes nii mõnelgi pool maailmas tegutsevatele Mandriva kasutajate rühmadele välja võimaluse saada endale teatavas mõttes Mandriva lipulaeva ehk eelkõige ärimaailmale mõeldud pikaajalise toetusega ja nii edasi versiooni Mandriva Enterprise Server tasuta litsents. Kenasti korraga nii jõulukink, meeldetuletus, et Mandriva pole veel surnud, kui ka tagasihoidlik reklaam. Eestis paraku sellist MUG-i pole (huvitav oleks teada, kui palju ja kas üldse on Eestis MES kasutusel - väidetavalt RedHati analoogne toode mõnel pool olevat, olen ma kuulnud).

Loetud: Tehnikamaailm 12/2010
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Teadmata kadunud (Kanal2)

1.12.10

Teisibased mõtted

Teisipäev, mille ma üritasin teha tavaliseks esmaspäevaks, see tähendab tarkvara tõlkimise päevaks - ja kui nii juba ette võetud sai, siis see nii kulgeski, kuigi tasub taas meenutada eile mainitud mõtet: inimene mõtleb ja plaanib, aga ei juhi tema mitte... Ma pean siin ära õiendama ühe asja, mis on varem vististi mainimata jäänud: pärast mitmekuist viibimist LXDE töökeskkonnas, mille üldiselt ainukeseks eeliseks on väga vähene ressursinõudlus, läksin nädala eest tagasi KDE peale, sest siis tundus, et asjad on enam-vähem korras taas ega tõrgu enam hullumoodi. Täna hommikul võtsin sama entusiastlikult ette KDE uuendamise versioonile 4.5.80 ehk siis tulevase 4.6 äsja ilmunud esimesele beetaversioonile. Nagu selle väljalasketeates lubatud, tundus tõepoolest kõik senisest veel kiirem ja sujuvam, kaasa arvatud tõlkerakenduses Lokalize, mis suuremate projektide ja failide puhul kipub ikka veidi pikemalt mõtisklema (mis on ka loomulik, kui automaatne indekseerimine ja muud tõlkimisel väga marjaks kuluvad võimalused sisse lülitada). Aga see kiiruserõõm kahanes kiiresti, kui ma olin vähem kui tunniga suutnud viiel korral Lokalize kokku jooksutada - tee või tina, aga niipea kui Backspace'i vajutada - ja vajutada seda klahvi tuleb teksti kirjutamisel ikka tihtipeale -, nii Lokalize ka kolinal ukse kinni pani.... Ja see oli ikka üks ilmatuma suur tõrvatilk selles beeta-meepotis... Nii suur, et ma läksin isegi mõneks ajaks tagasi tekstiredaktori Kate peale - alustasin päeva stabiilse haruga, kus peamiselt on see viimane õnnetu käsiraamat tõlkida ja sellist seotud teksti nagu käsiraamatus saab väga hästi tõlkida ka muude vahenditega kui spetsiaalse tõlkerakendusega.
Niisiis, stabiilses harus sai asju hästi natuke paremaks, lisaks keeleõpperakenduse Parley käsiraamatu pisukesele täiendamisele ka kaks stringi juurde neis neetud Kopete videoseadistustes. Seejärel arendusharu juurde asudes, kus on veel mõndagi vaja kasutajaliidese tõlkimisel ära teha, tuli muidugi taas Lokalize peale üle minna, sest see on ikka selleks otstarbeks oluliselt mugavam. Mis tähendas ka seda, et tänane "saak" jäi suhteliselt niruks. Aga no loodame, et juba paksu verd tekitanud viga võimalikult ruttu ära parandatakse ja et sellega ei kaasne mõni ootamatu või peljatud tagasilöök kuskil mujal...

Täna tuli mõningaid uudiseid ka Mageialt. Osavalt sõnastatud optimistliku ajaveebi sissekande, mille põhipunktid mõistagi rõõmu tekitasid asjade kena edasiliikumise tõttu, lõppu oli ära peidetud ka väike organisatoorne tagasilöök: kui algselt kavandati Mageia kõige esimene alfavariant välja tuua juba detsembris, siis, nagu võis ka postiloendites kulgevat diskussiooni jälgides juba mõnda aega aru saada, nüüd on seatud siht jaanuarisse. Aga no vähemalt on välja öeldud, et kohe peaks lahti minema reaalne algus ehk SVN-hoidla ülespanek, nii et võib-olla saab juba detsembris näha ka seda, kas üldse ja kui, siis mida uut võrreldes Mandrivaga (mille vaheversioon 2010.2 peaks teatavasti ilmuma jõulude eel ja mille kallal paistab töö praegu ka käivat, niivõrd kui Mandrival on üldse jõudu seda teha...) see pakub, võib-olla isegi rakendada oma tõlkijaoskusi (kuigi selles ma kahtleks, ehk ainult menüüdes võib midagi vaja olla tõlkida või üle vaadata, muus osas - tõlkimisse puutuvalt siis - ei paista praeguste plaanide kohaselt märkimisväärseid erinevusi sisse tulevat).


Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: Surmamõistetute saar (Kanal2), Õlekoerad (Yle2)

Ilmunud tõlked: Michael C. Polt: USA ja Eesti - kaljukindlad liitlased (Postimees, 30.11.2010)

Tarkvaratõlked: KDE stabiilses harus ja KDE arendusharus

30.11.10

Esmabased mõtted

Imene mõtleb ja plaanid, aga ei juhi tema mitte - see lause pidas täiega paika tänasel päeval, mis veel ärkamise ajal pidanuks siinkirjutaja mõtlemise ja plaanimise oskuste kohaselt olema üks õige tavaline esmaspäev, ei osutunud selleks aga teps mitte.

Anomaaliad algasid kohe pärast ärkamist: vaevalt olin jõudnud hommikuste hügieenitoimingutega ühele poole, kui helises telefon, mis teatas, et raamatupakk koos kulleriga seisab mõne minuti pärast ukse taga. Ja nii oligi kena noor kulleritar veidi hiljem ukse peale koputamas ja allkirja nõudmas, andes seejärel üle EPL-ist läkitatud pakikese järgmise sisuga:



Kui ma seejärel jõudsin nii kaugele, et asuda olematuse ajal saabunud kirju ja uudiseid üle kaema, siis avastasin, et Postimees soovib mult üht tõlget, aga õnneks mitte ilmtingimata väga kiiresti. Selle teadmisega võtsin vastu ka juba eelnevalt teadaoleva teate, et kohe on - erandlikult sedakorda esmaspäeval - külla tulemas ema. Ta oli teinud nädalavahetusel tiiru mööda Eestimaad, külastades ka Kunglat, kust ma vanainimesi halastamatult ekspluateerides lasksin lõpuks ära tuua ka Akadeemia esimesed kümmekond aastakäiku, mida mul läheb juba lähemal ajal mõningate tsitaatide hankimiseks hädasti tarvis. Ema pajatas ka, et Kunglas olevat hakatud taas veevärgi-kanalisatsiooniga tegelema (ilmselt on talv parim aeg torutöödeks...). See on juba õige mitmes kord viimase veerand sajandi jooksul, aga kui üldse, siis vähemalt meie maja puhul on asi pigem ainult halvenenud, eriti kanalisatsiooni poole pealt. Aga no loota ju võib, et äkki siis seekord...

Aga juba enne seda, kui ema ja ta poiss-sõber tegelikult kohale jõudsid, oli laekunud Postimehelt veel üks tõlkesoov ja sedakorda kiireloomuline, kohe väga. Nii et kui vanainimesed olid edukalt oma parimad hetked tänasest päevast minu seltsis ära viitnud, leidsin, et ei ole mõtet asju killustada ja võtsin kohe mõlemad artiklid ette. Kui siia lisada veel paar ristsõna, mille lõpliku viimistlemise ema oli, nagu tavaliselt, mu hooleks jätnud, siis jõudsin üldse mingi nii-ütelda põhitöö kallale alles õige hilja, nii et isegi poolikuks tööpäevaks oleks seda ehk palju nimetada...

Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)

29.11.10

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis ühe artikli tõlkimine Diplomaatia heaks. Muidu igati kombekas lumine rien.


Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: Ajavaod: Jäneda paruness (RTV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV), Arahan (Pro7)

28.11.10

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühendasin väikese jalutuskäiguga kandekeskusse ja tagasi, nautides samas kena talveilma. Õnnekombel sadas ka lund, mis takistas sel muidu talvitigi ihu ja vaimu nõrgestaval taevakehal oma mõrtsukalikke kiiri minu peale valamast, nii et veidi liigse valevuse, mis niisuguse vastse lumega ikka kaasas käib, tegi kenasti tasa mõõdukas tuul ja õhus lendlevad armsad helbekesed. Taas pidin ka hämmastusega tõdema, kui vaikseks selline pisiasi nagu lumi võib maailma muuta: Sõpruse puiestee on ju küll üsna suur magistraal ja ei olnud ta tänagi sugugi tühi, aga tavapärast liiklusmüra hakkasin ma kuulma alles siis, kui olin vahest nii viie meetri kaugusel teest. Igatahes kandekeskusse ma imelisest ilmast hoolimata lõpuks jõudsin ning sinna viis mind mõistagi üks järjekordne raamatupakike, mille kasin sisu oli järgmine:



Sattusin õhtupoolikul lugema üsna tuntud tõlkija ja muidu kirjanduslikult aktiivse Freely Maureeni artiklit, milles ta väga sümpaatselt kõneles tõlkija raskest, aga siiski nauditavast elukutsest. Peamiselt ilukirjanduse ja sünnikoha tõttu eelkõige meilgi tuntud Türgi kirjaniku Orhan Pamuki tõlkijana on tema kogemus mõistagi teistsugune kui näiteks minul, aga mõnedki asjad tulid selles loos väga tuttavad ette (tõlkija elukutsega kaasnev tõmme aktiivsest elust üksildusse, kõigest hoolimata suhteliselt tagasihoidlik tuntus võrreldes tõlgitavate autorite/teostega, rahalised probleemid jne). Ja mõistagi ka tõlkimisega kaasnevad välised asjaolud, tema puhul siis selle kuulsa nobelistist türklasega võib-olla sunnitult, aga igal juhul möödapääsmatult kaasnenud vajadus võtta sõna poliitilistel teemadel (milline karikas minust on valdavalt õnneks seni mööda läinud, kuna ajalugu ei paista olevat vähemalt Eestis väga kirglik teema, kui välja jätta väga üksikud hetked või isikud...).


Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: Klass: elu pärast (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: raamatutuur (Postimees, 27.11.2010)

27.11.10

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Vastu õhtut - ma isegi imestasin, et kullerid tegutseva ka ajavahemikus 17-21, mida mulle välja pakuti tema saabumisvahemikuna, aga ilmselt on siis ka postikullerite töö nii ööpäevaringne... - tõi postikuller koju pakikese, mille saatjaks oli SERK ja mis sellest johtuvalt sisaldas mõningaid raamatuid, mille ma siin kohusetundlikult ka üles tähendan:


(Muide, linke lisades märkasin, et mu tohutult vaeva ja kirjastuse meelehärmiks ka aega nõudnud suurtõlge on ka juba jõudnud ilmuvate raamatute rubriiki, nii et ehk on varsti isegi lootust seda siis näha...)

Tänane Sirp oli suhteliselt tühjavõitu, kuigi ühtteist huvipakkuvat selles siiski leidus, eelkõige kaks arvustust, neist üks nii tõsiselt, kui seda ajaleheveergudel ilmselt vähegi saab teha, ajaloofilosoofia ja ajalooteooria vahekordadesse vaatav, tõukuvalt nimeka ajaloolase Karjahärmi Toomase teosest "Oleviku minevikud", teine arvustus Kasekampi Andrese teosele "A History of the Baltic States", millega äärmiselt põhjalik ja intiimne tutvus mul peatselt ees seisab.

Täna tuli ka mõneti kurvastav, kuigi üsna oodatud otsus, et Türi keskkonnakolledž sulgeb oma uksed. Võib muidugi aru saada, et Tartu ülikoolil ei ole raha ja ilmselt tahtmist ning kellelgi teisel samuti raha pole selle ülalpidamiseks, aga enam-vähem kindel on see, et kolledži sulgemisega jääb Türi elu veel vaiksemaks ja väiksemaks, kui ta seda praegu on. Millest on tõsiselt kahju...

Täna tuli ka mõningaid teateid distributsioonide kohta, millega ma seotud olen. Mageia kohta võis teada saada, et nüüd on Prantsusmaal kenasti ära registreeritud vastav "assotsiatsioon", mis lahtiseletatult tähendab, et nüüdsest on tegemist ametlikult legaalse ettevõtmisega ning juriidilisi takistusi uue distributsiooni loomiseks, mille esimest pääsukest alfaväljalaske kujul on lubatud maailmale näidata juba mõne nädala pärast, enam ei ole.
Teine uudis tuli Mandriva kohta ja see puudutas tuleval kevadel ilmuva Mandriva 2011 tehnilist spetsifikatsiooni või õigemini selle algvarianti. Väga palju rõõmustavat sellest just välja lugeda ei saanud: tundub, et õige mitmed asjad tõmmatakse kokku ja püütakse maksimaalselt ära kasutada teiste tehtud tööd, mis näitab ilmselt raskusi arendajate leidmisel või palkamisel; kõige olulisem omapanus paistab minevat rohkem välimusse ja üldisse asjade silumisse, mitte niivõrd Mandriva tööriistadesse, mis seni on olnud vähemalt mingiks trumbiks. Aga noh, eks näeb, kuidas asjad arenevad, Mandriva 2011 ilmumiseni on ju ikka veel oma pool aastat aega ja selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda (loe: paremuse poole minna).

Mitu üsna lootustandvat uudist tuli täna Venemaalt. Kõigepealt jäi silma Riigiduuma avaldus, mis mõistis hukka Katõni veresauna - see on praeguste Poolaga aetava lepliku ja lepitava poliitika küllaltki loogiline järg, aga siiski üsna suur samm, eriti pärast vahepealseid aastaid, kus kippus tunduma, et lausa ametlikuski retoorikas kaldutakse tagasi nõukogudeaegsesse retoorikasse, millega õilsalt NSV Liidult kogu vastutus õõvastavate rahvussotsialistide kaela lükati.
Seejärel nägin uudist, et Venemaa viimaste aastate üks kurikuulsamaid uusi ajalooõpikuid (mida ma ka oma ajaveebis olen põgusalt ära maininud), mis tekitas Venemaal endal samuti hulganisti vastukaja, leidis lõpuks siiski üsna väärika ajaloolaste ekspertkomisjoni poolt laitmist kui sobimatu õppevahendiks.
Nende mõlemaga haakus uudis Venemaa presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu kohta, millest võis välja lugeda, et õige pea on Venemaal kavas stalinism ja kunagine totalitarism kõigi oma kuritegudega päris põhjalikult ja kõrgel tasemel hukka mõista. See tundub eriti pärast selles mõttes masendavalt tagasi langenud putinistlikku kümnendit lausa uskumatu, nii et rõõmust karata ei julgeks, aga päris suure sammuna Venemaa seni äärmiselt vaevaliselt ja rohkem pilk maas tammumisena tundunud Vergangenheitsbewältigung'is paistab see küll olevat (või vähemalt tõotab olla). Põhimõtteliselt paistabki eriti viimastel kuudel olevat see ajaloovõltsimise teemaline tatipritsimine Venemaalt väljapoole oluliselt vaibunud, mida võib küll usutavasti seletada ka muude asjaoludega, aga noh, tahaks ju loota, et ka idanaabri juures hakkab juurduma arusaam, et ajaloo sisse mähitud poliitika on üks ääretult ohtlik asi, mida heal juhul võib lubada endale mõni väga tugev riik ja ka siis üsna ajutiselt, muidu kipub selline emotsioonidel mängimine ikka omadega rappa minema...


Loetud: Sirp, 26.11.2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)

26.11.10

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna võis täheldada üle hulga aja üht korralikku keelealast artiklit nii-ütelda peavoolumeedias, kus enamasti keeleküsimustest võib lugeda vaid artiklite kommentaarides (ja pahatihti siis sellise nurga alt, mis paljastab kiiresti, et kommenteerija ei ole kohe millestki aru saanud või ei tunne üldse seda, mille vastu ta nii tulisuiselt protesti tahab avaldada). Selle artikli autor oli oma teemas igatahes kodus ja igati hea oli näha, et selline, konkreetset keelenähtust lahkav asjatundlik artikkel ilmub just nimelt päevalehes, mitte ärapeidetuna mõne erialaväljaande lehekülgedele - sest Keeles ja Kirjanduses või mõnes muus väljaandes võib ju öelda mida tahes, ikka leiab see vastuvõttu eelkõige inimeste seas, kes juba enam-vähem täpselt teavad, millest juttu tuleb ja kuhu see välja tüürib.
Samas võib ka öelda, et sain täna teatava üllatuse osaliseks, kohates harukordselt head tõlget ühe teles näidatud seriaali juures. Ma paraku ei pannud tähele, kes oli seda tõlkinud, aga tegemist oli TV3-s näidatava sarja "Grace'i päästmine" tänase osaga. Mu tähelepanu teritus otsekohe, kui panin tähele, et "It's HUGE" on tõlgitud "See on jumitu" (mis on just selline sõna, mida ikka naljalt enamasti kiirtõlkena tehtavates teletõlgetes ei kohta), ja tuleb öelda, et osafilmi lõpuni ei pidanud tõlkes pettuma. Nii-ütelda kodukanalitel on tõlked enamasti olnudki mõnevõrra parema tasemega kui lokaliseeritud väliskanalitel (mille seast lausa erilisena paistab silma muidugi PBK, mille puhul sageli tekib tunne, et nad tõesti teevad seda täie vastumeelsusega, ainult levinõuete täitmiseks või nii, ja et isegi kurikuulus Google Translate tuleks ehk paremini toime kui see isik, kelle nimi lõputiitrite peale on kirjutatud), aga see tänane kogemus oli ikka hoopis teise tasemega. Loodetavasti tõlgib sama isik veel kas sedasama seriaali või midagi muud, nii et mul õnnestub ka nimi ära tabada.

Vaatasin täna ka üsna palju eelreklaami saanud saadet kurikuulsast Sami Lotilast. Ma ei ole küll vist ühtegi tema artiklit lugenud (ta avaldab ennast, kui ma ei eksi, ainult ühes väljaandes ja see on üks neist, mille lugemine tundub mulle nähtavasti isikliku piiratuse tõttu seni veel üle jõu käivat...), aga eks nimi on ikka siin-seal ette jäänud, eriti just kui sitaste aluspükstega eestlaste tõsise tümitaja oma. Ega see paarikümneminutuline reportaaž või kuidas seda nimetadagi palju selgemaks ei teinud, seda enam, et Lotilat ennast seal rohkem näha ei saanudki kui vaid pildi pealt. Aga see-eest oli arvamusi kohe päris palju, üldjuhul (ilmselt üsna õiglaselt, riskiks ma öelda, ehkki mitte nähtavasti samal põhjusel nagu enamik teisi) tümitavad, välja arvatud muidugi tema siinne avaldaja (taas küll mitte otse, vaid kaudselt) ja veel üks-kaks nii-ütelda neutraalsemat tegelast. Nii et õieti õiget sotti ei saanud, mis mees ta siis on - selle poolest polnud see saateke kuigi hästi tehtud, ehkki näiteks kohe alguses võis ju loota, et kui minnakse sünnilinna, et siis saab ka midagi intiimsemat teada. Teisest küljest ilmselt nii lühikesse ja käsitletava teema tõttu nagunii emotsioonidel ratsutavasse saatesse kuigi palju teavet ära ei mahutagi ja nähtavasti seda sihiks ei seatudki: ma ei välistaks isegi seda, et sõnad, mis kõlasid seal tolle Lotila siinse üllitaja kohta, et seda tehakse rohkem raha kui millegi muu pärast, kehtivad sama hästi ka selle saate enda kohta: soodsat hetke ära kasutades teha kuumal teemal saade, mis meelitab ligi loodetavasti paljusid vaatajaid (ja va kõlisevat kenasti sisse toovale reklaamile eraldatud paus oli mu meelest päris pikk, kuigi ma stopperiga selle kestust ei mõõtnud).


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Miks Sami Lotila Eestit vihkab? (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Grace'i päästmine (TV3)